Austraaliat ei avastatud juhuslikult?

Austraaliat ei avastatud juhuslikult? Fotol Austraalia põliselanik Foto: SCANPIX

Briti väljaandes Royal Society B avaldatud artiklis seisab, et Austraalia avastamine ja koloniseerimine ei olnud juhuslik, vaid toimus organiseeritult.

Esimesed inimesed jõudsid Austraalia mandrile umbes 50 000 aastat tagasi, edastab Live Science.

Neid võis olla 1000 – 3000 isendit.

«Tegemist on spekulatsiooniga, kuid minu arvates ei olnud siiski väikese grupi juhuslike saabujatega, kes kasutasid parvi. Need olid inimesed, kes teadlikult otsisid endale uut maad elamiseks,» selgitas Austraalia teadlane Alan Williams.

Esimesed eurooplased jõudsid Austraaliasse alles 1606. aastal kui Hollandi maadeavastaja Willem Kanszoon leidis Queenslandi Cape Yorki poolsaare.

Tehti ka paar kaardistamisekspeditsiooni, kuid põliselanikke see ei puudutanud. Britid rajasid oma uusasustused Austraaliasse 18. sajandi lõpul, tuues sinna vange. Esimene sunnitöökoloonia loodi New South Walesis 1788. aastal.

Selle ajani oli maa olnud põliselanike käes, keda võis olla 250 000 – 1,2 miljonini.

Australlastel on üsna suur geneetiline erinevus, selle põhjuseks on erinev päritolu.

Ei ole teada, kas aborigeenid paljunesid kiiresti ning liikusid kogu mandrile või siis jäi nende arvukus kuni 5000 aastat tagasi üsna ühesuguseks.

Williams kasutas oma uuringus 4575 süsinikmeetodil uuritud objekti Austraalia 1750 paigast.

Williams oletas, et mida enam paiku viitas teatud ajavahemikule, seda enam võis seal leida tõendeid suure inimeste arvukuse kohta.

Teadlane koostas Austraalia asutamise ajajoone. Esimene suurem kolonisaatorite ränne sinna toimus 50 000 aastat tagasi. Ta leidis, er rahva arv jäi emam-vähem ühesuguseks kuni 11 0000 aastat tagasi.  Kuid siis toimus põliselanike sead võimas demograafiline plahvatus. Viissada aastat tagasi Austraalia rahvaarv jõudnud kolme miljoni inimeseni.

Eurooplastega tekkinud kontaktide ajal kahanes aborigeenide arvukus 700 000  - ühe miljoni inimeseni.

Selle põhiline põhjus ei ole seni selge. Enne eurooplaste saabumist uurisid Austraaliat Indoneesia meremehed, keda tunti kui «macassans». Võimalik, et need tõid kaasa haigused, mis põliselanikke mõjutasid.

Austraalia rahvaarvu muutust seostatakse ka kliimamuutustega. Kliima tõttu kahanes elanike arvukus ka ajavahemikul 21 000 – 12 0000 aastat tagasi, kui rahvastik kahanes 60 protsendi võrra.

Tõenäoliselt muutus Austraalia kliima jahedamaks ja kuivemaks. Siis võis elada seal vähem kui 500 000 inimest.

11 000 aasta tagasi aga oli järkjärguline rahvastiku juurdekasv. See viitab organiseeritud kolonisatsioonile nagu oli 50 000 aastat tagasi.

«Üha vähem viitab, et tegemist oli juhusliku inimeste sisserändega,» teatas Williams.