Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

«Siberi Stonehenge» on astronoomia sünnikoht?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
«Siberi Stonehenge» on astronoomia sünnikoht?
«Siberi Stonehenge» on astronoomia sünnikoht? Foto: SCANPIX

Venemaa teadlase arvates hakkas inimkond astronoomiaga tegelema Siberis asuvatel kivimoodustistel taevast uurides.

Sunduki, mida tuntakse ka kui «Siberi Stonehenge´i» asub Hakassia Vabariigis Belõi Jusi jõe ääres, kirjutab The Siberian Times.

Sunduki koosneb kaheksast liivakivist kaljumoodustisest.

Venemaa teaduste akadeemia professor Vitali Laritševi  sõnul mängis see 16 000 aasta vanune inimasustusepaik kunagi tähtsat rolli nii religioossest kui astronoomilisest seisukohast.

Sunduki tähendab vene keeles «keha» ning need kaheksa kaljumoodustist on nagu omalaadsed kehad.

«Ma püüdsin palju aastaid nende saladust lahendada. Seal ei ole väljakaevamistega tegeletud, pigem saab taevakaarte vaadates oletada, mida kunagi iidsed inimesed näha võisid,» lausus Laritšev.

Ta lisas, et avastus oli talle endalegi üllatus.

«Ma võrdlesin aastaid taevakaarte ning leidsin siis, et Sunduki on vanim astronoomiline vaatluspaik. Selle vanus on umbes 16 000 aastat. Selle paiga elanikud vaatlesid lisaks tähtedele, ka päikesetõus, päikeseloojangut ning jälgisid Kuud,» teatas teadlane.

Päikesekell leiutati umbes 3500 aastat tagasi Vana-Egiptuses.

Vene teadlane on veendunud, et iidsed Siberi rahvad suutsid ilma ühegi instrumendita,. Kasutades selleks vaid kaljumoodustisi, teha täpseid astronoomilisi mõõtmisi ja tähelepanekuid.

«Sundukis ning selle lähedal on mitmeid iidseid päikese ja kuu observatooriume. Kiviformatsioonide abil on võimalik astronoomiaga tegeleda,» teatas uurija.

Kaljudel on ka iidseid jooniseid, millel on näha draakoni päid näitamas ühes suunas, mao pead aga teises suunas. Teadlase sõnul võivad need viidata päikese liikumisele.

«Hommikul liiguvad varjud mööda madusid, peast sabani. Pärastlõunasel ajal aga hakkab liikuma mööda draakoneid. Need kujundid võivad samas märkida põhja-lõuna suunda,» selgitas teadlane.

Sunduki kaljudel on ka müstiline valge hobuse kujutis ning veel mitmed joonised, mida ei ole suudetud lahti dekodeerida.

Samuti on sealt leitud matmispaiku ja inimkätega loodud niisutuskanaleid.

Maailmas on veel mitu paika, mida seostatakse iidsete astronoomiliste vaatlustega.

Üks neist on Peruus asuv Machu Picchu, mis on iidne inkade tsitadell-linn. Veel on astronoomilise vaatluse paigaks Hiinas Henani provintsis Gaochengis asuv paik, kus olevat astronoomilisi vaatlusi teinud 13. sajandi Hiina insener ja astronoom Guo Shoujing.

Üks sellistest paikadest asub ka USAs Wyomingi osariigis ning mis kannab nime Big Horn Medicine Wheel. Tegemist olevat 2000 aasta vanuse paigaga, mida kasutasid indiaanihõimud.

Võib-olla kõige kuulsamaks on siiski Suurbritannias Wiltshire´is asuv Stonehenge. Oletatakse, et see oli neoliitikumis ja pronksiajastul nii religioosse kultuse kui astronoomiliste vaatluste paik.

Pilte vaata siit.

Tagasi üles