Kas seks on võimu näitamise atribuut?

Pildil on Lauri Pedaja, Ilmar Raagi filmist Klass. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Maailmas juhtub nii mõndagi. Ning päris sageli midagi sellist, millest on õõvastav lugeda. Nii et jääb mulje, et meie elu ei olegi see kõige hullem ja meie ühiskond see kõige haigem. Toomas Verrev luges verdtarretavat koolikiusamise artiklit ning mõtiskleb selle üle NaisteMaailm.ee suhete ja seksikolumnis.

Filmi «Klass» on enamik meist näinud. Kuid see film on koopiate koopia (vrdl Uwe Bolli filmiga Heart of America näiteks, mida müüakse igas toidupoes), ning inimesed käituvad seal nii, et ise ka aru ei saa, mis toimub ja miks nad tegutsevad. Kuid hoolimata tavapärasest koolikiusamise kirjeldamisest võtab ka seal kogu kiusamine seksuaalse alatooni.

Loomulikult võib sellises situatsioonis mõtiskleda selle üle, et nähtavasti on keegi olulistest filmitegijatest selle projekti puhul vähemalt latentne homoseksuaal, sest muidu ei saa filmi sündmustikku kuidagi seletada. Kuid see on ikkagi film, ning seal võib igasuguseid möödalaskmisi põhjendada kunstiliste pretensioonidega.

Palju realistlikuma ja karmima pöörde võttis aga koolivägivald Tampa Bays, linnas nimega Odessa. Ehk siis mitte Ukrainas, vaid USAs toimusid sündmused, mida kohe kirjeldame. Ehk siis nagu ikka, nii oli ka seal keegi noormees klassis, keda neli tema klassikaaslast kiusasid. Niisama, ilma mingi erilise põhjuseta. Paralleeliks filmiga «Klass» vaid see, et tegemist oli samuti umbes 14-aastaste noorte inimestega.

Kuid selle asemel, et suvaliselt ja poolvabatahtlikult sundida kedagi, nuga kõril, Stroomi rannal endal suhu võtma, läksid need noormehed palju kaugemale. Ehk siis pikalt ei vembutanud, vaid lihtsalt vägistasid neljakesi ühe omavanuse koolikaaslase. Ning mitte nii, et üks pistis talle noa kõrile ja teine võttis noku suust välja ja siis lehvitas tema ees seemnepurskeni vaid nad lähenesid sellele küsimusele hoopiski nii-öelda teise nurga alt. Kasutades selleks harjavart ning hokikeppi.

Selle peale mõeldes tundub see kõik ikka eriti perversne. Nagu mingi räme «vanglaromantika» kusagilt kaheksakümnendate Patarei vanglast või siis paljukiidetud teleseriaalist Oz. Vägistamine kui mingi võimu näitamine ja kellegi allutamine. Just nii nagu on toimunud naiste vägistamine pärast linnade või maade allutamist aegade algusest - Euroopas õnneks siiski vist vaid XX sajandini, või siis meesorjadele koha kättenäitamist hallil ajal.

Hea meel on vähemalt selle üle, et sündmus toimus USAs, kus kohus ei hellita inimesi. Näiteks, kui mingi liiklushuligaan, kellel ei ole isegi juhtimisõigust, kolm inimest surnuks sõidab, siis ta ei saa selle eest pelgalt kolm kuud kuud trelle, ise vingudes ebaõiglusest kui siga aia vahel. Seal ikka väänatakse inimestele konkreetselt ja ka asja eest.

Just nii nagu ka nendele neljale kangelasele, kes saavad sama mõõdupuu järgi kui täiskasvanud. Ning ega noortevanglad ka just midagi väga ilusat ei ole – loodetavasti saavad nad ise tunda seda, millega nad hakkama said, ka enda peal. Ehk siis vahetumalt. Ning ehk rappub neile mõistus pähe.

Ma leian, et täna võiks ometi olla need päevad seljataga, kus seksi võimu näitamise atribuudiks kasutatakse. Vägistajad on värdjad ja minu meelest peaks neid munepidi lakke riputama, mitte kusagil hellitama. Kuid ka naised, kes mängivad oma «olen-nii-pandav-keeran-kõik-ümber-sõrme» mänge, võiksid veidi tagasi tõmmata.

Lihtsalt, kui oled nii kõva tegija, siis sõida parem 40 minutiga Tallinnast Tartusse või tee veel midagi sama mõttetut või erilist, mis on endale tähtis ja annab kindlasti adrenaliinilaksu ning tõstab enesehinnangut, selle asemel, et vägistada, kellegi teise elu totaalselt perse keerata. Või lihtsalt n***ida päevast päeva kellegi ajusid. Ükski vägivald ei upita sind kõrgemale sinu ohvrist.