Maarja Tali tuunis laadaliste riideid

Tallinna Linnateatris peeti Heade asjade laata. Foto: Jelena Rudi

Eile, 19. aprillil toimus Linnateatris Heade Asjade laat.

Üheks reedeseks kevadpäevaks muutus Linnateater taas selleks, mis ta algselt oli – kaupmehemajaks. Kohale olid kauplema tulnud nii teatri lähemad sõbrad kaupmeeste hulgast kui ka Linnateatri rahvas ise.

 

Elu24 käis kohal uudistamas ja uurimas, mida head ja paremat lõpututelt kaupa täis laudadelt leida võis.

 

Kohal oli ka stilist ja rätsepatoa omanik Maarja Tali, kes avas laadal lausa kaks töötuba - tema juures võisid laadalised lasta oma rõivaesemeid ümber teha, kuid samal ajal valmistas Maarja kangajääkidest mänguasju kas huvilise lapsele või hoopis varjupaigas nukrutsevale kassile-koerale.

 

Maarja selgitab, et peale riiete tuunimise valmistab ta kohapeal ka pisikesi mänguasju loomadele.

 

«Istun siin terve päeva ja miks ei võiks käed käia? Mul on rätsepatööst alles jäänud kvaliteetsete kangaste tükikesi, mille võiks kaunil eesmärgil ära kasutada,» selgitab Maarja.

 

Maarja sõnab, et tema rätsepatoas algab rõiva valmistamine nullist - kõigepealt trükib naine kanga, seejärel võtab tellijalt mõõdud. Kõige enam valmistab Tali väikesi musti kleidikesi, kuid ka meestele ülikondi. Rätsepatöö eesmärk on lihtne - inimene peab uues kuues end mugavalt tundma, riie peab tema seljas ideaalselt istuma.

 

Kas Maarja rätsepatoas käib palju mehi?

«Mehi käib väga palju! Kuna ühe ülikonna valmimise peale kulub kuuskümmend tundi, on ukse taga alati järjekord ootamas, kuna need, kes kord rätsepaülikonda kandnud, ei taha enam poest ostetule üle minna.»

 

Tali tõdeb, et rätsepatöö on kaduv kunst - «sellega ratsa rikkaks ei saa ning see on väga aeganõudev töö. Suurem osa rätsepmeistreid on 60-aastased härrasmehed ja daamid - sa võid õmblemist küll õppida, kuid rätsepaamet on pigem meistrilt õpipoisile päranduv amet.»