Arheoloogid leidsid Prantsusmaalt sõjameeste jäänused, mille vanus on 2300 aastat.
Prantsusmaalt leiti 2300 aastat vanad Gallia sõdurite jäänused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leid tehti Gallia iidses matmispaigas, edastab AFP.
Prantsusmaa arheoloogiliste uuringute keskuse teatel leiti 30 matmispaika, milles olid lisaks inimjäänustele ka relvad ja pronksehted.
Osade sõjameeste skelettide juures olid ka naiste skeletid. Esmastel andmetel hukkusid ja maeti need sõdurid 260 – 325 eKr.
Gallialased olid keldi hõim, kes elasid kunagi tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja Itaalia aladel.
Nimetuse Gallia andsid keltide asualale roomlased.
Arheoloogide sõnul ei ole leid vaid tähtis selle poolest, et avastati gallidest sõdalased, vaid ka hauapanuste ja hauamonumentide tõttu.
Hauad olid tähistatud hauakividega, mis sellel ajaperioodil oli haruldane.
Prantsuse arheoloogid on viimasel paaril aastal teinud väljakaevamisi Pariisist 160 kilomeetri kaugusel Buchèresis.
Möödunud aastal leiti sealt neoliitikumist pärit hauad, mis pärinevad 2800 – 5200 aasta tagusest ajast eKr.
Gallia oli keltide asuala, mis oli hõimude vahel jagatud 80 piirkonnaks. Puudus ühtne riik, kuid suguharusid hoidsid koos preestrid – druiidid.
2. sajandi alguses hakkasid roomlased Gallia alasid vallutama. Gallia vallutamise viis 58 – 51 eKr lõpule Julius Caesar. Gallia muutus Rooma impeeriumi provintsiks, võeti üle ladina kultuur. Druiidid kaotasid mõjuvõimu ning gallialaste ülemkihi keeleks sai ladina keel.
Rooma Gallia keskuseks oli Lugdunum, mis on tänapäeva Lyon.