Arheoloogide sõnul leidsid nad Egiptuse vanima sadama ja papüürusdokumentide jäänused.
Arheoloogid leidsid Egiptusest 4500 aasta vanuse sadama ja papüüruse jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. aprill 2013, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate sõnul on tegemist 4500 aasta vanuse sadamaga, mis oli kasutusel neljanda dünastia vaarao Cheopsi ajal, edastab msnbc.com.
Giza platool asuv Suur Püramiid on vaarao Cheopsi, kes suri umbes 2566. aastal eKr, hauakamber.
Leitud sadamajäänused asuvad Punase mere ääres Wadi al-Jarfi piirkonnas 80 kilomeetri kaugusel Suezi kanalist.
Leiu tegid Prantsuse-Egiptuse arheoloogidest koosnev meeskond, mida juhtis prantslasest arheoloog Pierre Tallet.
Tallet sõnul on see sadam rohkem kui 1000 aastat vanem ühestki teisest iidsest sadamajäänusest.
Arvatakse, et see iidne sadam oli Vana-Egiptuse üks tähtsamaid sadamaid. Arheoloogid leidsid paigast dokkide ja kivist ankrute jäänuseid. Sadama kaudu veeti välja vaske ja teise maavarasid.
Lisaks paljastasid arheoloogid 40 papüürusdokumenti , millel kirjeldatakse egiptlaste elu Cheopsi valitsusaja 27. aastal.
«Tegemist on seni Egiptusest leitud vanimate dokumentidega. Seal kirjeldatakse ka näiteks sadamatööliste toitmist leiva ja õllega,» selgitas Egiptuse antiikasjade minister Mohamed Ibrahim.
Ühel papüürusel kirjeldatakse ametnik Merreri tegevust ning tema seotust Suure Püramiidid ehitamisega.
«Selles on mainitud ta käike Turah lubjakivikaevandusse, kus ta valis sobivaid kive püramiidi ehitamiseks. Samas ei saanud me teada midagi uut Cheopsi püramiidi ehitamise kohta. Papüüruseleiud on siiski huvitavad,» sõnas Tallet.