/nginx/o/2013/04/15/1692252t1hd51c.jpg)
Hiljuti leitud käefossiilid aitavad mõista, kuidas inimkäsi arenes evolutsiooni käigus niisuguseks, nagu ta praegu on.
Pihukirved mõjutasid inimkäe evolutsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani oli lahtine, milline oli pihukirveste mõju inimkäe arengule, edastab Daily Mail.
Nüüd leitud käeluu osad aitasid selle mõistatuse lahendada. Mõistatuse lahenduse võtmeks on 1,4 miljoni aasta vanune kämblaluu.
Enne relvade ja tööriistade kasutamist olid nüüdisinimeste eellastel nõrgad randmed ja käed.
Umbes 1,7 miljonit aastat tagasi hakati kasutama pihukirvest. Selle kasutamisega koos hakkas muutuma ka inimkäsi, mis muutus tugevamaks ja painduvamaks.
1,7 miljoni ja 800 000 aasta vahelisel ajal muutus inimkäsi märgatavalt.
Iidne käeluu leiti Kenyast ning USA Missouri ülikooli teadlased tegid kindlaks, et tegemist on kolmanda kämblaluuga, mis ühendab keskmist sõrme randmega.
Uurijate sõnul aitas see kämblaluu hoida rannet paigal, kui isik hoidis mingit eset pöidla ja sõrmede vahel.
USA Smithsonian Institutioni esindaja Richard Pottsi sõnul puudusid varajasel Homo erectus´el mitmed käeluud, mis nüüdisinimesel olemas on.
USA Arizona ülikooli teadlased lisasid, et inimkäsi hakkas praegust vormi võtma juba 1,4 miljonit aastat tagasi.
Varajased inimesed, kellel arenesid uued käeluud, oli evolutsiooniline eelis nende ees, kellel ei arenenud.