Loch Nessi koletise esmanägemisest möödus 80 aastat

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loch Nessi koletise pilt 1930.aastatest
Loch Nessi koletise pilt 1930.aastatest Foto: SCANPIX

On möödunud 80 aastat sellest kui kohalik hotelliomanik Aldie MacKay nägi 14. aprillil 1933. aastal Šotimaa Loch Nessi järves midagi kummalist.

MacKay oli koos oma mehega autos ning nad olid Highlandis asuva järve lähedal sõitmas, edastab BBC.

«Peatu! Koletis!» olevat naine hüüdnud.

MacKay andmetel liikus üks kummaline olend vees.

Alates 1933. aastast on Loch Nessi järves nähtud vähemalt 1000 korda koletist. Nägijate seas on nii politseinikke, üliõpilasi, kontoritöötajaid, kalureid kui ka pangajuht.

Koletist olevat enda sõnul näinud ka šotlasest kirjanik Gavin Maxwell.

Huvitavaks nüansiks on see, et koletist näinute seas on suur hulk kohvikupidajaid ja hotelliomanikke. Loch Nessi koletis meelitab piirkonda turiste, kes toovad aastas kohalikele lisatulu 1,17 miljoni euro eest.

Loch Nessi projekti juhtiva bioloogi Adrian Shine´i arvates võis Aldie MacKay 80 aastat tagasi tõesti midagi näha. Shine lisas, et MacKay ei soovinud eriti ajakirjanikega rääkida, kes sellest loo tegid.

«Ta kartis, et teda peetakse lihtsalt odavat kuulsust taga ajavaks,» nentis Shine.

Bioloogi sõnul sattus hotellipidaja MacKay oma tähelepaneku tõttu halba valgusesse. Ta kliendid olid mitmel korral öelnud, et nägid Loch Nessi järve ääres olles midagi kummalist. MacKay oli arvamusel, et hotellikülastajad olid liiga palju alkoholi tarbinud.

Shine`is sõnul on ta pikka aega tegelenud Loch Nessi järve uurimisega, kuid seni ei ole ta koletise kohta kindlaid tõendeid leidnud.

Shine asutas Loch Nessi keskuse ja teenib sellega endale elatist.

Loch Nessi koletisega tegeleb ka St. Andrewsi ülikooli teadlane Charles Paxton. Paxton uurib kõiki koletise kohta kirja pandud materjale, kaasa arvatud teaduslikke, kus koletise oelmasolu püütakse ümber lükata.

Paxton on juba läbi töötanud suure hulga artikleid, raporteid, raamatuid, fotosid ja lisamaterjale.

Paxton on sarnaselt Shine`iga veendunud, et koletist näinud inimesed ei valeta.

«Kindlasti on ka neid, kes tegelikult koletist ei näinud, kuid samas ei ole nad ka valetanud,» sõnas Paxton.

Paxton lisas, et mitmed koletise tähelepanekud ei räägi mitte niivõrd koletise kohta, kuivõrd nende inimeste kohta, kes teda nägid.

Uurija selgitas, et paljud Loch Nessi märganud on olnud järve ääres grupis. Samas on ka neid, kes on olnud üksinda ning sama asja kirjeldanud.

«Need nägemised on huvitavad, sest need aitavad mõista, miks mõned inimesed näevad Loch Nessi koletist grupis teised aga üksinda,» teatas uurija.

Loch Ness (gaeli keeles Loch Nis) on järv Šotimaal Highlandis, jäädes Invernessist edelasse.

Järve pikkus on 37 kilomeetrit  ja laius kuni 1,5 kilomeetrit. Selle pindala on 56,4 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus 226 meetrit. Järv asub 15,8 meetrit üle merepinna.

Loch Nessi järv on turbasisalduse tõttu sogase veega.

Tagasi üles