Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Saturni suurimal kuul Titaanil vahelduvad aastaajad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Saturn ja ta kuu Titaan
Saturn ja ta kuu Titaan Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuur NASA uuringud näitasid, et planeet Saturni suurimal kuul Titaanil vahelduvad aastaajad.

Titaanile on saabumas nii sügis kui kevad ning sellest edastas pildid uurimissond Cassini, kirjutab Helsingin Sanomat.

Aastaaegade vaheldumist märgib pilvede teke. Uurijatel ei ole veel selge, millest pilved koosnevad, kuid tegemist võib olla jäise ainega.

NASA avaldas ka pildi, millel on näha, kuidas Titani lõunapooluse kohale moodustub pilvemass. See tähendab sügise saabumist lõunapoolkerale.

Titani põhjapoolkeral aga algab kevad, kuid see ei saabu just kiiresti. Üks aasta Titanil võrdub Maa 29,5 aastaga. Selle tõttu kestavad Titaanil aastaajad seitse aastat.

Pilvi uurib Cassini uurimisaluse spektomeeter, mis mõõdab infrapunakiirgust. Planeediuurijate sõnul on selliseid pilvi näha ka Titani talvel.

«Esimest korda nägime pilvemassi ka mujal kui vaid põhjapooluse kohal,» sõnas NASA Goddardi kosmosekeskuse esindaja Donald E. Jennings.

Lõunapoolkera kohale tekkiv pilvemass on kinnitus selle kohta, et Titani ümber on atmosfäär.

Kui Titani lõunapoolkeral on suvi, siis on see 12 protsendi võrra Päikesele lähemal. Lõunapoolkera suvi on küll lühem, kuid samas «kuumem» kui põhjapoolkeral.

Titaani aastaaegade «soe» ja «külm» on suhtelised, sest selle kuu pinnatemperatuur on keskmiselt miinus 170 kraadi.

Titaani jäised pilved tekivad üsna kiiresti. Teada on, et need pilved ei ole metaanist, etaanist ega vesiniktsüaniidist. Arvatakse, et pilv võib olla mingite orgaaniliste ainete segu.

Titaan on meie päikesesüsteemis ainus kuu, millel on atmosfäär. Kuigi Titaani temperatuur on madal, on see samas atmosfääri tõttu kõige enam Maa sarnane paik meie päikesesüsteemis.

Titaanil leidub ka jõgesid, kuid neis ei voola vesi, vaid metaan ja etaan. Mõnikord sajab Titaanil metaani.

«Titaanil on üsna Maale sarnased pinnavormid. Avastasime ka orgaanilisi aineid. Samas ei ole Titaanil vett, vaid metaani. Selle tõttu on sealsed eluvormid metaanipõhised,» selgitasid uurijad.

Uurijate arvates võib Titaani elu tekkida nelja miljardi aasta pärast, mil Päike muutub niinimetatud punaseks hiiglaseks.

«Seal olevad keemilised ained on metaanipõhise elu tekkeks soodsad. Neil organismidel on vaja ainult natuke rohkem soojust, et edasi areneda,» arvasid uurijad.

Uurimissond Cassini on Saturni orbiidil alates 2004. aastast, uurimaks selle planeedi pinda, rõngaid ja 31 kaaslast.

Tagasi üles