Arheoloogid leidsid Iisraelist Kinnereti järvest müstilise struktuuri, mis tekitas palju küsimusi.
Iisraelist Kinnereti järvest leiti müstiline struktuur
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. aprill 2013, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See koonusekujuline struktuur on ehitatud basaltkivimitest ning kaalub 60 000 tonni, olles raskem kui nüüdisaja sõjalaevad, edastab Live Science.
Koonuse kõrgus on kümme meetrit ning diameeter 70 meetrit. Kui võrrelda seda Briti saarte kuulsa megaliitehitise Stonehenge`iga, siis on viimase diameeter vaid pool sellest ning selle kivimid ei ulatu koonuse kõrguseni.
Uurijate sõnul on see rajatud kokkukantud kividest. Maailmas on mitmest paigast teada selliseid koonusekujulisi ehitisi. Mõnikord tähistavad need matmispaiku. Veel ei ole teada, kas see järves olev on ka mõne matmispaiga tähis.
Esimest korda saadi selle struktuuri kohta andmed 2003. aastal sonariuuringutega. Hiljem on käinud sukeldujad seda uurimas.
«Lähem uuring paljastas, et struktuur rajati basaltkivimitest, mille pikkus on kuni üks meeter. Tegemist on looduslike kividega, mida ei ole töödeldud,» teatasid arheoloogid.
Tegemist olevat inimeste kätetööga ning see valmis kuival maal. Hiljem Kinnereti järve veetase tõusis ning struktuur jäi vee alla.
«Sel struktuuril ei ole looduslikke tekkejooni, sellest saab järeldada, et tegemist on inimese looduga,» tõdesid uurijad.
Veel on vaja veealuseid uuringuid, et teha kindlaks, milliseks otstarbeks see ehitati ning kui vana see on.
Iisraeli antiigiameti ja Ben-Gurioni Ülikooli esindaja Yitzhak Paz sõnas, et selle vanus võib olla rohkem kui 4000 aastat.
«Kõik märgid viitavad, et see rajati millalgi kolmandal sajandil eKr, sest samast ajastust on teada veel sellised megaliitstruktuure,» selgitas Paz.
Teadlased tõid esile mitmeid 4000 aasta vanuseid megaliitehitisi, mis asuvad Kinnereti järve läheduses. Üks neist on Khirbet Beteihas, mis on järvest 30 kilomeetri kaugusel.
«See koosneb kolmest kiviringist, millest suurima läbimõõt on 56 meetrit,» teatasid arheoloogid.
Kolmandal aastatuhandel eKr oli Kinnereti järve lähedal kindlustatud linn, 30 hektari suurune Bet Yerah, milles elas üsna palju inimesi. Tegemist oli tollase suurima linnaga, mille elanike arv ulatus 5000ni.
Bet Yerahi juhid võisid olla need, kes lasid müstilise koonusekujulise struktuuri ehitada.
Selle ehitamiseks oli vaja organiseerimist ja koostööd.
Pazi kinnitusel jätkatakse Kinnereti järvest leitud struktuuri uurimist.
Kinnereti järv, mis piiblis kannab nime Galilea meri, on Iisraeli suurim mageveejärv. See asub Golani ja Galilea kõrgendike vahel ning sellesse voolab Jordani jõgi.
Järv on 21 kilomeetrit pikk ja 13 kilomeetrit lai. Selle ümbermõõt on 53 km ning pindala 166 ruutkilomeetrit. Asudes 209 meetrit allpool merepinda, on see maailma madalaimas paigas asuv mageveejärv. Suurim sügavus on 43 meetrit.