Globaalne soojenemine tekitab Atlandi lendudel rohkem turbulentsi

Globaalne soojenemine tekitab Atlandi lendudel rohkem turbulentsi Foto: SCANPIX

Suurbritannia Readingi ülikooli teadlaste sõnul toob globaalne kliimasoojenemine kaasa selle, et üle Atlandi ookeani lendudel tekib rohkem ja sagedamini turbulentsi.

Selge nähtavuse turbulents on turbulentsiliik, mis tekib siis, kui tuul muudab selge ilmaga ootamatult suunda, mõjutades sellega lennukit, kirjutab Discovery News.

«Turbulents on probleem, mitte ainult selle tõttu, et tekitab ebamugavust, vaid ka tekkida võivate vigastuste tõttu. Turbulentsi teket ei saa piloodid ette ennustada,» selgitas teadlane Paul Williams.

Kui tekib selline turbulents, siis võivad need reisijad, kes sel ajal püsti on ja ringi liiguvad, luu- ja ka koljumurde saada.

Williamsi sõnul on kliimamuutusest tingitud tuulte suuna ootamatu muutuse kohta väga vähe infot. Põhjus selles, et seda uuritakse kahel erineval alal, mis omavahel koostööd ei tee. Seda teevad kliimauurijad ja lennunduse heaks töötavad meteoroloogid. Williams on maailmas üks vähestest, kes töötavad mõlemal alal.

Williams tegi kliimamudeli, milles oli ära toodud Atlandi ookeani kohal oleva atmosfääri andmed. Üle Atlandi toimub iga päev umbes 600 lendu.

Järgneval kümnendil on oodata süsinikdioksiidi hulga kasvamist ning soojemat kliimat. See mõjutab ka stratosfääri jugavoolusid, mille tõttu tekib aina rohkemates paikades turbulentsi.

Jugavoolud on tugeva tuulega kitsad alad, mis on mõne kilomeetri paksused. Nende pikkus võib olla aga üle kümnete tuhandete kilomeetrite. Õhu liikumise kiirus jugavoolus on tavaliselt 100 – 300 kilomeetrit tunnis, kuid võib ulatuda ka kuni 700 kilomeetrini tunnis.

Jugavoolud tekivad erinevate omadustega õhumasside kokkupuutealal. Sellel kokkupuutealal on tuule liikumine ebastabiilne, tuues kaasa turbulentsi.

Pikaajaliste kliimamudelite ja isegi igapäevaste lennunduse ilmamudelite abil ei ole võimalik turbulentsi teket ette ennustada.