Mis tekitab sinus kõige suuremat vastikustunnet?

Kerttu Rakke ja madu Foto: Erasmus Jung

Mis tekitab inimestes kõige suuremat vastikustunnet? Miks panevad pisikesed ämblikud ja siugjad ussid meid hirmust judisema. On see haigus või täiesti normaalne käitumine, kui kardame pimedust või lennukisõitu? Elu24 rääkis sel teemal psühholoog Katri-Evelin Kalausega.

Haiguslik kartus ehk foobia on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana, defineerivad targad psühholoogiaraamatud. Selgub, et ärevust tekitavaid objekte või situatsioone hakatakse tavaliselt vältima või neid talutakse väga suure vastikustundega.

Foobsed situatsioonid võivad inimestel väljenduda kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja keha värisemine, tasakaalutuse ja nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Sellised sümptomid võivad halvimal juhul kulmineeruda paanikahoogudega.

Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agrofoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne.

Kõige sagedamini esinevaid foobiaid nimetatakse lihtfoobiateks. Nendeks on näiteks akrofoobia ehk hirm kõrguste ees, arahnofoobia ehk hirm ämblike ees, klaustrofoobia ehk hirm suletud kitsaste kohtade ees, ahluofoobia ehk hirm pimeduse ees ja aviatofoobia ehk hirm lendamise ees.

Elu24 esitas samal teemal mõned küsimused ka psühholoog Katri-Evelin Kalausele.

Kas iga inimene kannatab mingi foobia all?

Kõik inimesed kardavad midagi. Mõni pimedust, mõni verd või kõrgust, paljud esinemist, usse, ämblikke, jne. Enamik hirme pole aga nii suured, et inimesed hakkaksid seetõttu kardetud asju või olukordi vältima.

Kust foobiad üleüldse tulevad - lapsepõlvest, on need pärilikud, võivad need kujuneda elu jooksul, vms?

Hirmude tekkimiseks on erinevaid põhjuseid. Tavaliselt on hirmud, kas teistelt kuuldud või enda kogemusest õpitud. Kui lapsel tekib tugev ehmumisreaktsioon, kui koer järsku haugatab, siis võib ta hakata kartma koeri. Kui ema räägib, et kõrgelt võib alla kukkuda, siis laps võib õppida ära, et kõrgus on hirmus asi.

Tavaliselt on laste ja vanemate (sagedamini ema) hirmud ja vältimiskäitumised sarnased. Ärevatel vanematel on sageli ärevad lapsed.

Millised on kõige levinumad ärevustunded? Kas kehalised?

Ärevus on ebameeldiv tunne: süda taob, hingamine muutub kiiremaks, kaenlaalused ja käed lähevad higiseks, kõhus on imelik tunne. Kui inimene puutub kokku kardetud asja või olukorraga, siis kogeb ta tavaliselt neid ebameeldivaid ärevuse sümptome. Vahest on ärevus nii tugev, et isik võib kogeda seda paanikahoona.

Kas kõik need võib liigitada haiguste alla?

Lihtfoobia on haigus, kuna hirm kardetud objekti või olukorra ees on sedavõrd suur, et isik teeb kõik selleks, et neid vältida. See omakorda mõjutab igapäevaste tegevustega hakkamasaamist.

Kas foobiaid võiks või peaks ravima?

Lihtfoobiaga pöörduvad inimesed ravile suhteliselt harva. Peamiselt on pöördujateks lapsed, kelle lihtfoobiad kalduvad kiiresti üldistuma. Paljud kardetud objektid ja olukorrad on aga kergesti välditavad. Näiteks ei reisi lennufoobiaga isik kunagi lennukiga või kõrgust kartev inimene ei sõida liftiga.

Inimesed sageli arvavad ekslikult, et selline vältimine ravibki nende hirmu. Tegelikult hirm sellise vältimise läbi hoopis säilub. Kui inimene jätab midagi seoses oma foobiaga tegemata või teeb midagi (turvalisuskäitumised, vältimine) liiga palju, võiks alati kaaluda eksponeerimisravi ärevuse vähendamiseks.

Kas kõik foobiad on ravitavad?

Kõik lihtfoobiad on ravitavad. Teaduspõhine psühhoteraapiameetod, mida ravis kasutatakse on järk-järguline eksponeerimine koos turvalisuskäitumiste ja vältimise peatamisega.

Millised on kõige ainulaadsemad foobiad, millega Sina kui psühholoog oled kokku puutunud?

Alles hiljaaegu käis mul ravil naine, kes kartis tigusid. Ka klaustrofoobia võib väljenduda kummalistes olukordades. Näiteks käis ravil naine, kes ei saanud minna matkale, kuna ei suutnud magada telgis. Mu kolleeg ravis hiljuti liblikafoobiat.

Kuidas ma saan aru, et kannatan mingi konkreetse foobia all? Kas selleks on olemas mingid testid, vms.?

Lihtfoobia on kergesti diagnoositav. Peamised sümptomid on hirm (mis suurem kui enamikul inimestel), mis seotud kindla objekti või olukorraga ning tugev soov seda vältida.

Kas Eestis on tehtud sellealaseid uuringuid, kui palju eestlastest võib kannatada ärevushäirete all?

Lihtfoobiad on ärevushäired. Ärevushäireid on teisigi: paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire jt. Ärevushäired on meeleoluhäirete (sh depressiooni) kõrval esinemissageduselt teisel kohal. Täpsed arvulised andmed ärevushäirete esinemissageduse kohta Eestis puuduvad.

Palju on Sinu poole pöördunud foobiate all kannatavaid inimesi?

Lihtfoobiad ei ole pea kunagi pöördumise peapõhjuseks. Sageli leiame neid aga diagnostilise intervjuu käigus mõne teise ärevushäire või meeleoluhäirega kaasuvatena.

Milline on kõige tõhusam meetod mõnest lihtfoobiast või vastikustundest vabanemiseks - nt lennuhirm, ussid või ämblikud?

Teaduspõhine meetod, mida psühhoteraapias kasutatakse on eksponeerimine koos turvalisuskäitumiste peatamisega. Idee on kardetud objekti või olukorraga järk-järgulise kokkupuutumise läbi vähendada ärevust.

Kartust foobiate vastu nimetatakse muuseas fobofoobiaks.

Millise foobia all kannatad sina ja kuidas selle vastu võitled?