/nginx/o/2008/03/14/26203t1hf4c6.jpg)
Seni on sipelgaid peetud usinuse musternäidiseks, kelle pesades kehtib kindel tööjaotus ning kes töötavad ühise hüvangu nimel.
Teadlased: sipelgate ühiskond pole ideaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannias tehtud uuring näitas, et ka sipelgate ühiskond pole ideaalne ning seal on omad mädapaised, kirjutab STT.
Sipelgate kastisüsteemi kõige kõrgemal astmel on paljunemisvõimelised kuningannad, keda viljastavad sipelgaisad. Kõige madalamal astmel on töösipelgad, kes on suguvõimetud emased.
Sipelgaid uurinud teadlaste sõnul püüavad isased oma geene edasi anda valikuliselt. Nende eesmärgiks on saada kuningannasid, mitte töösipelgaid.
DNA-uuring näitas seda, et ainult üksikutel isastel sipelgatel on niinimetatud kuninglikke geene, mille tagajärjel arenevad nukkudest kuningannasipelgad. Sellised kuninglikud geenid on siiski haruldased.
Kui aga ühes pesas tekib liiga palju kuningannasid, tapavad töölised üleliigsed isendid. Mõnel sipelgaliigil on pesas ainult üks kuninganna, mõnel mitu.
«Sipelgate ühiskonnas on väliselt ühiseks jooneks tööjaotus ja hierarhia. Lähem uurimine aga paljastas, et see sisaldab ka konflikte, korruptsiooni, onupojapoliitikat ja petmist,» selgitas uuringut juhtinud Bill Hughes.