/nginx/o/2013/04/01/1665422t1he84e.jpg)
Suurbritannias Aberystwythi ülikoolis tehtud uuring näitas, et kuulus näitekirjanik William Shakespeare võis tegelikult olla selline nagu paljud ta teoste negatiivsed kangelased.
William Shakespeare oli maksupettur?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul oli Shakespeare nutikas ja julm ärimees, kes ei kohkunud tagasi mitte ühegi maksupettuse ees, kirjutab Daily Mail.
Arhiividokumendid näitasid, et kuigi see näitekirjanik kaitses oma näidendites vaeseid, oli ta ise jõukas maaomanik, kes anti mitu korda seadusrikkumiste eest kohtu alla, trahviti ebaseaduslikult suurte toiduvarude pärast ning keda oleks äärepealt maksupettuse tõttu trellide taha saadetud.
Shakespeare varus suures koguses teravilja ja linnaseid, et neid kallimalt näljaperioodidel müüa. Müügist saadud raha eest ostis ta maad.
Uurijate kinnitusel tegi Shakespeare kõik, et ta äritehingute pealt makse maksma ei peaks, võimalikult suurt kasu saaks ning liigkasuvõtjana vaesematelt nahka kooriks. Samas aga kujutas ta selliseid tegelasi oma näidendites.
Aberystwythi ülikooli teadlased uurisid Warwickshire`i suurimate maaomanike kohta käivad ajaloodokumente ja leidsid nende seast Shakespeare`i, kes ei olnud aus ärimees.
Näitekirjanik kasutas näljaperioodi ära, teenimaks suurt kasumit. Sama teeb ka tema loodud tragöödia tegelane Coriolanus.
«Lisaks sellele, et Shakespeare oli hiilgav näitekirjanik, oli ta ka julm petturist ärimees. Ta tegi kõik, et maksudest kõrvale hoida, maksimaalselt kasumit teenida ja vaestel nahk üle kõrvade tõmmata. Samas kujutas selliseid tegelasi oma näidendites,» selgitas renessansskirjanduse uurija Jayne Archer.
Ta jätkas, et Shakespeare`i tuntakse eelkõige kui näitekirjanikku, kuid siis ei olnud veel autorikaitset ning tal ei olnud võimalik tagada, et need talle ka tulevikus sissetulekut tooksid.
«See tegi temast liigkasuvõtjast petturi ja seaduste eiraja,» lisas uurija.
Tragöödia «Coriolanus» kirjeldab Vana-Roomas jõukate kaupmeeste ja poliitikute poolt loodud nälga, mida nad oma huvides ära kasutasid.
Paljastus, et Shakespeare kirjutas selle näidendi 1607. aastal Suurbritannias toimunud nälja vastaste protestide ajal, mil ta endale oli kogunud suures koguses teravilja.
Ta oli siis Warwickshire`i suurimaid maaomanikke, kes vilja hinna lakke ajas ning müüs seda väga kallilt.
«Shakespeare tegeles vilja kokkuostmise ja kallimalt müümisega 15 aasta jooksul. 1589. aasta veebruaris mõisteti ta süüdi viljakriisi ajal 80 buššeli vilja peitmises. Samas sai ta vilja müügist ikkagi nii palju kasu, et ta ostis maad. Ta kasutas rikastumiseks nii legaalset kui illegaalselt äri. Kui ta 1613. aastal pensionile jäi, oli ta oma kodulinna Stratford-upon-Avoni suurim maa ja kinnisvara omanik. Ta äritegevus oli selline, mis lubas tal pärast 24 tööaastat pensionile jääda,» selgitasid uurijad.
Shkespeare võis oma kogemused näljaperioodi jõuka maaomanikuna jäädvustada näidendis «King Lear», milles vananev kuningas püüab oma maad ja põllusaaki oma tütarde vahel jagada.
William Shakespeare (23. aprill 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik.
Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mis jagunevad kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad.