Eesti Muusikaauhinnad 2020

Antropoloogid leidsid esimese nüüdisinimese ja neandertallase järglase

Neandertallaste rekonstruktsioon

FOTO: SCANPIX

Inimjäänused, mis kuuluvad Itaalia alal 30 000 – 40 000 aastat tagasi elanud isendile, arvatakse olevat nüüdisinimese ja neandertallase järglase omad.

Kui edaspidised laborianalüüsid kinnitavad selle paikapidavust, siis see on esimene selline inimhübriid, edastab Discovery News.

Samas oleks see ka esimene tõend, et nüüdisinimesed ja neandertallased said ühiseid järglasi.

Varasemad geeniuuringud on näidanud, et Euroopa ja Aasia päritolu inimestel on 1- 4 protsenti neandertallaste DNAd.

Inimjäänused leiti Itaaliast Monte Lessini regioonist Ripard di Mezzena koopast. Nüüdisinimesed ja neandertallased eksisteerisid üsna pikka aega koos.

«Meie uurimise keskpunktis oli alalõualuu. Selle omanik nägi välja pooleldi nagu klassikaline neandertallane, kes oli robustne ja praktiliselt kaelata. Teisalt aga nagu nüüdisinimene, kellel on kael,» sõnas antropoloog Silviana Condemi.

Marseille ülikooli teadlane Condemi ja ta kolleegid uurisid inimjäänust DNA-testi ja 3D pildi abil. Siis võrreldi saadud tulemusi nüüdisinimeste parameetritega.

Geneetiline analüüs paljastas, et leitud jäänuste mitokondriaalne DNA on neandertallase oma.

Mitokondriaalne DNA antakse edasi emalt lapsele. Teadlased järeldasid, et naissoost neandertallane sai lapse meessoost nüüdisinimesega.

Selleks ajaks kui nüüdisinimesed Euroopa aladele jõudsid, olid neandertallased end juba ammu sisse seadnud ning neil oli arenenud oma kultuur. Nende õitseng kestis 200 000 aastat. Neandertallaste valmistatud ja kasutatud tööriistu on leitud paljudest Euroopas asuvatest koobastest.

Uurijate sõnul näitas see leid, et neandertallased ja nüüdisinimesed said ühiseid järglasi, kuid mõlemate liikide kultuur säilis.

Tegemist on intrigeeriva faktiga, sest need kaks inimgruppi kohtusid, said ühiseid järglasi ja mingil määral võisid sulanduda.

Condemi ja ta kolleegide sõnul toetab luudeleid teooriat, et nüüdisinimesed tungisid aeglaselt peale ja tõrjusid neandertallasi välja.

Mitmed luuleiud on näidanud, et nüüdisinimesed elasid Lõuna-Itaalia aladel juba 45 000 aastat tagasi. Nüüdisinimesed ja neandertallased elasid samas piirkonnas laias laastus koos tuhandeid aastaid.

Teadlaste sõnul võis neandertallasi mõjutada see, et meessoost nüüdisinimesed vägistasid neandertallastest naisi, tekitades tänapäeva mõistes etnilise puhastuse. Tekkisid elujõulised hübriidid.

Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi.

Tagasi üles