Lavastaja Hendrik Toompere arvab, et Rakvere pangahoones esietenduse poole tüüriv Jean Genet' "Toatüdrukud" kätkeb mõrva tumeda jõu kõrval inimlikke igatsusi ja huumorit.
Toatüdrukud planeerivad pangahoones mõrva
14. mai 2009, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jean Genet' "Toatüdrukud" on teie kolmas koostöö Rakvere teatriga - miks järgneb lavastustele "Pidusöök" ja "Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud" just see lugu?
Sattus kuidagi niimoodi. Kuna Üllar [Saaremäe - toim.] teeb "Vendasid Lõvisüdameid" ja kogu ülejäänud trupp on seal mängus, olid kolm naist vabad. Ta mõtles, et neile on ka tööd vaja ...
Nii et näidend on teatripoolne valik.
Üllar pakkus jah. Ma ei tea, kas tüdrukud ise olid mõelnud, et tahaks seda mängida, aga "Toatüdrukud" on naistele maailmas üks paremaid näidendeid mängida.
Omal valikul poleks ma ehk julgenudki seda teha, aga olen mõelnud, et kui pakutakse midagi teha, vabaned lavastajana, kunstnikuna sellest kummitavast painest, mida valida ja mis on minu sõnum.
Ses mõttes olen väga tänulik teatrijuhtidele, kes pakuvad selliseid asju välja.
Kui mulle ikka ei oleks meeldinud, siis ma ei oleks tulnud ka. Ma ei tee ühtegi asja, mis mulle ei meeldi. Niipalju mul vabadust on.
Kuidas töö sujub?
Minu meelest on väga põnev, sest Genet on ammust aega mind mõjutanud - kõik need "Varga päevikud" ja "Palkon", mis Evald [Hermaküla - toim.] kunagi Draamas tegi.
Olen praegu tööprotsessiga väga rahul.
Näitlejad on tublid. Kujundus tuleb päris hea.
Kuidas pangamaja saal lavastajat ja kunstnikku inspireerib?
Põrand on suurepärane! Kaja on natuke palju, aga seda saab kujundusega mõjutada.
Kas kaalumisel oli veel mingeid kohavariante?
Mõtlesime ka mingite mõisate peale, aga need variandid mulle ei meeldinud, sest tahtsin selle loo jaoks steriilset ruumi.
Mõis oleks liiga pidulik, annaks mingi oma õhustiku. Pangamaja on ideaalne koht. Ka seda vanni, mis on ülitähtis, oleks mõisasse olnud keeruline panna. Siin ta mõjub väga hästi.
Näidendi pealkiri "Toatüdrukud" ei kõla just publikumagnetina. Mis lugu see on?
See on huvitav ja tore lugu. Esiteks põhineb tõestisündinud lool: umbes 30ndatel aastatel Prantsusmaal toatüdrukud mõrvasid oma tööandja.
Oli suur skandaal ja kohtuprotsess. Genet kirjutas sellest 50ndatel näidendi. Kuna asi on üsna autentne, on sel mingisugune eriline jõud sees.
Näidend räägib sellest, kuidas inimesed elavad kogu aeg teatud soovis kujutleda oma elu pidulikumaks, paremaks ja õilsamaks kui see tegelikult on.
Siin töötavad ka klassiühiskonnale iseloomulikud jooned - üks on ikkagi tööandja ja proua, kel on võimu ja rikkust, teised on toatüdrukud.
Toatüdrukud tahavad olla täpselt sama koha peal, kus proua. Neil ei ole selleks muid võimalusi - nad sepitsevad erilise intriigi ja otsustavad proua ära tappa, et tema asemele saada, pärandus kätte saada.
Lihtne süžeekäik, aga selle sees on mingi väga tugev eksistentsiaalne paine või jõud või kirg olla midagi suuremat kui ma tegelikult olen. See on väga inimlik ja mõistetav.
See on kummaline lugu väga huvitavate süžeepööretega. Kolm näitlejat küll, aga mõjub nagu oleks kakskümmend.
Eks inimestel on praegu ka siin Eestis, et tahaks ikka kuidagi haljamale oksale jõuda. See lugu ongi nagu õpetus, üsna küüniliselt kõlav õpetus, kuidas jõuda haljale oksale - tuleb lihtsalt tööandja ära tappa ...
Teie lavastusest moodustub Rakvere teatri kontekstis huvitav kolmik.
See on huvitav kolmik jah - need on olnud keerulised ja rasked asjad. Kui Üllar on mind kutsunud lavastama, on sisemine salaplaan ikkagi see, et näitlejatel oleks huvitav töö ja valitud suhteliselt raskekaalulised materjalid.
"Toatüdrukud" kerge asi teha ei ole, aga lavastus tuleb üsna meelelahutuslik. Nalja saab siin nii et tapab. See on niisugune omaette huumor, mõrkjas huumor. Lugu on tõlgitud sellisesse lavakeelde, mida on väga hõlbus vastu võtta.
TEATER
Jean Genet "Toatüdrukud". ("Les Bonnes", 1947)
Lavastaja Hendrik Toompere jr [1998 - Eesti Draamateater, lavastaja]
Kunstnik Ervin Õunapuu.
Tõlkija Ott Ojamaa.
Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema.
Lavastust mängitakse 5.-6., 10.-14., 17.-21. ja 25.-28. juunil kell 20 Rakvere kesklinna pangamajas.