«Kaua võib!»: tööandja ei taha palka maksta

Aivar Riisalu Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht

TV3 tarbijasaade «Kaua võib!» tõi televaatajani pahased korterielanikud, kellele ei anna rahu sageli pidutsevad naabrid. Lisaks uuris saatejuht Aivar Riisalu, mida teha elavhõbedaga, ning aitas töömeestel palka kätte saada.

Lärmakad naabrid

Esmalt uuris saatejuht probleemi, kus sadu tuhandeid maksvate korterite elanikel pole ühe tülika naabri tõttu rahu ja vaikust.

Neljanda korruse korteris toimuvad pidevalt lärmirohked peod ning tarbitakse vägijooke. Elanikud on pöördunud politsei poole, helistanud korterit välja üürivale firmale, ent olukord pole paranenud.

Firmast selgitati, et nad ei saa midagi teha, kui pidutsejatest teatatakse nädal hiljem, neile oleks pidanud helistama kohe kas või kell kaks öösel.

 Üürija olevat korra juba lärmajaid korrale kutsumas käinud ning nood olevat ka korralikult käituda lubanud.

Mida teha elavhõbedaga?

Järgmiseks selgitati vaatajale, mida teha ohtlike elavhõbedajääkidega.

Põhja-Eesti Päästekeskuse juhtivspetsialist Mihhail Kozõrev selgitas, et iga kord, kui kraadiklaas katki kukub, ei pea päästjaid kohale kutsuma. Erandiks oleks suuremad kogused või kui see juhtub liikumisvõimetul inimesel.

Maha kukkunud elavhõbeda peaks ajama harjaga kühvli peale, panema selle pudelisse ning aurustumise vältimiseks sellele peale valama umbes viie sentimeetri jagu vett.

Osa elavhõbedat jääb tõenäoliselt kukkumiskohale ning seda tuleks töödelda seebiveelahusega. Kasutada võib tavalist majapidamisseepi ja pind tuleks seebiveega jätta pooleks tunniks seisma ning siis puhastada hoolikalt.

Elavhõbe ja muud ohtlikud jäätmed tuleb kindlasti viia spetsiaalsetesse ohtlike ainete kogumispunktidesse, mis peaks olemas olema igas omavalitsuses.

Töötajad jäid palgata

Lõpuks aitas Riisalu kahte noort Pärnu santehnikut, kellele tööandja palka ei taha maksta.

Töömeestel on saamata kahe kuu palk, sest tööandja väitel oli töö kehvasti tehtud. Käidud on ka klientide juures, kellel töö üle nurisemist polnud.

Riisalu helistas tööandjale, kes avaldas lootust kokkuleppele. Ta jäi endale kindlaks, et töö kvaliteet oli halb ning nentis, et noortel on ilmselt praktikat vähe.

Pärnu töövaidluskomisjonist öeldi, et sama tööandja vastu on pöördunud veel kaks isikut.

Õigusvaidluse asjaolusid komisjon ei avalda, kuid öeldi, et praaktööd tõendavaid dokumente peab esitama tööandja, mitte töötaja ei pea tõestama, et tema on hästi teinud.