Kuidas kopuleerusid hiidsisalikud, kelle seljal ja sabal olid pikad ogad?
Ogadega hiidsisalikud kopuleerusid misjonäri poosis, et isane suguelundit ei kaotaks
Teadlasi huvitas see küsimus ning nad tegid sellest arvutisimulatsiooni, edastab Daily Mail.
Levinud arvamuse kohaselt oli isane emase taga.
Nüüdne uuring aga näitas, et kui stegosaurused oleks sellisel viisil paaritunud, oleks emase teravad ogad võinud isase kastreerida.
«Arvame, et nad paaritusid hoopis misjonäri poosis, isane emase peal,» selgitasid uurijad.
Nad lisasid, et kuna selle liigi hiidsisalikel olid pikad teravad ogad ka sabal, siis pidid nad paaritudes ettevaatlikud olema, et vigastada ei saaks.
«Emased ei saanud kopuleerumiseks oma saba tõsta, sest saba lõpu luud olid kokku kasvanud ja saba üsna liikumatu,» teatasid teadlased.
Saksamaa Berliini loodusmuuseumi teadlased eesotsas Heinrich Mallisoniga tegid paaritumisest arvutimudeli.
Mudeli katsetamine näitas, et isased oleks riskinud kastreerimisega, kui nad oleksid paaritunud, olles emase taga. Emase teravad sabaogad oleks võinud isase suguelundeid vigastada või isegi otsast lõigata.
«Need kummalised hiidsisalikud pidid paarituma mingil muul viisil. Võimalik, et emane oli maapinnal külili ning isane samuti külili. Samas aga võisid nad kasutada poosi, kus isane oli emase peal,» selgitas Mallison.
Teadlasi huvitas, kuidas kümneid miljoneid aastaid tagasi elanud loomad suutsid raskest kehast ja teravatest ogadest hoolimata paarituda.
Samas on ka neid teadlasi, kes selle teooriaga ei nõustu. Nende arvates olid mitmetel hiidsisalike liikide isastel äärmiselt pikk suguorgan. Need olevat kasvanud ligi meetriseks ning ulatunud ohtlikest ogadest mööda.
Uurijate sõnul saaks seda teha kindlaks fossiilileidudega, kuid võimalused hiidsislike peenisejäänuste leidmiseks on üsna kesised.
«Pehmed koed ei säili. Seni me ei ole leidnud mitte ühtegi fossiliseerunud fallost. Sellise leidmine aitaks lahendada mitmeid saladusi,» nentisid teadlased.