Napoleoni naise kihlasõrmuse eest maksti ligi üks miljon dollarit

Napoleon Bonaparte kinkis selle sõrmuse oma kihlatule Josephine de Beauharnais´le Foto: SCANPIX

Kihlasõrmuse eest, mille Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte ostis oma kihlatule Josephine de Beauharnais´le , maksti Prantsusmaal toimunud oksjonil ligi üks miljon dollarit.

Oksjonimaja Osenat esindaja Jean-Christophe Chataigneri sõnul sai see sõrmus uue omaniku 949 000 dollari eest, edastab Yahoo News.

Oksjonimaja pakkus, et selle sõrmus hinnaks võib kujuneda 20 000 dollarit, kuid see müüdi ligi 50 korda kallimalt.

Anonüümseks jäänud ostja maksis oksjonimajale vahendustasu. See tõstis sõrmuse hinna 1,17 miljoni dollarini.

Oksjoni korraldajate sõnul oli selle sõrmuse vastu huvi väga suur. Fontainebleau oksjonimajas osales oksjonil 300 inimest, lisaks tegi 50 inimeste erinevatest riikidest telefoni teel pakkumisi.

Osenati oksjonimaja sai ka kirja teel pakkumisi, neist 40 olid USAst.

Oksjoniks avati lisa telefoniliine ning palgati juurde kümme inimest.

«Selle sõrmuse puhul toimus 15 minutit pingsat pakkumist. Hind algas 12 900 dollarist ja see tõusis 64 500 dollarini. Lõplikuks pakkumiseks jäi 949 000 dollarit,» teatas oksjonimaja esindaja.

Oksjon toimumise aeg langes kokku Josephine`i 250. sünniaastapäevaga.

Oksjonile pandud sõrmus on 18. sajandil populaarne «Sina ja Mina» kujuline. Sel kuldsõrmusel on kaks vääriskivi – kõrvuti asetsevad sinine safiir ja valge teemant. Mõlemad neist kaaluvad pisut üle karaadi.

«Kui Napoleon selle sõrmuse ostis, ei olnud ta jõukas, vaid alles oma ohvitserikarjääri alguses. Võimalik, et ta pani selle alla kõik oma tollase raha,» lisas oksjonimaja esindaja.

Napoleon ja Josephine kohtusid 1795. aasta septembris. Naine oli siis 32-aastane ehk Napoleonist kuus aastat vanem. Josephine oli jõukas ja stiilne lesk, kelle aristokraadist mees Alexandre de Beauharnais toetas Prantsuse revolutsiooni. Mees kaotas elu giljotiini all.

Josephine`il oli esimesest abielust kaks last, Eugene ja Hortense, kelle Napoleon hiljem adopteeris.

Napoleoni poolt Püha Helena saarel vangistuses olles kirja pandu kohaselt palus Jospehine`i poeg Eugene temalt luba oma isa mõõka kanda. Napoleon andis selleks loa ning Josephine kutsus ta hiljem enda Pariisi koju, et teda tänada. Napoleonile hakkas naine kohe meeldima ning ta armus temasse.

Nad abiellusid 9. märtsil 1796. aastal. Nende mesinädalad kestsid vaid 36 tundi. Napoleon lahkus, et juhatada Prantsuse väge Itaalia vastu peetud sõjakäigul. Napoleon oli oma naisega sel ajal pidevas kirjavahetuses.

Napoleon kutsus Josephine`i Itaaliasse, kuid naine jäi koos lastega Pariisi, kuna lapsed pidid koolis käima. Sel ajal tekkis Josephine`il suhe leitnant Hyppolite Charlesiga.

Napoleon sai suhtes teada ja ta teatas naisele, et ei armasta teda enam.

Napoleoni ja Josephine`i abielu ei pidanud vastu, kuid naine jättis sõrmuse endale. Hiljem andis ta selle oma tütrele Hortensile, kellest sai Hollandi kuninganna. Lõpuks oli see sõrmus Napoleon III ja tema naise, keisrinna Eugene`i omand, kelle järglased selle nüüd oksjonile panid.

Napoleon Bonaparte ( 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa  väejuht ja keiser. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte.

Napoleon oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ning 13. märtsist – 22. juunini 1815.