/nginx/o/2013/03/21/1650130t1hb17b.jpg)
Egiptusest Kuningate Orust leiti iidne päikesekell, mille puhul võib olla tegemist maailma ühe vanima Egiptuse päritolu päikesekellaga.
Egiptusest Kuningate Orust leiti päikesekell
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kell pärineb 13. sajandist eKr, kui Vana-Egiptuses oli võimul 19. dünastia, edastab Yahoo News.
Päikesekell avastati ühest hauaehitaja hüti jäänustest. Kuningate Orgu maeti Uue Kuningriigi (umbes 1550 – 1070 eKr) valitsejad.
«Selle leiu tähtsus seisneb selle, et see on umbes 1000 aastat vanem kui see kellatüüp hakkas laiemalt levima,» teatas Šveitsi Baseli ülikooli teadlane Susanne Bickel.
Varasemad leitud päikesekellad pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast.
Egiptusest leitud päikesekell on valmistatud õhukesest lubjakivist. Sina peale on kantud tumeda värviga 12 joont, mis on teineteisest 15 kraadi kaugusel.
Üleval ääres on kellal auk, kus võis olla puidust või metallist klots, mis heitis varju ning mille abil sai aega määrata.
«Kellal on ka ülestähendused, sketšid ja isegi üks jumalat kujutav pilt, need kõik on tehtud musta värviga,» sõnas Bickel.
Bickel ja ta kolleegid ei ole kindlad, milleks hauamonumente rajanud töölised seda kella kasutasid. Võimalik, et see näitas nende jaoks päiksejumala teekonda öisel ajal.
«Ühe hüpoteesi kohaselt on sellel kellal samad kirjutised ja pildid, mis vaaraode haudades ning see näitab päikesejumala liikumist läbi allmaailma. Kell on jagatud õhtu- ja öise aja tundideks,» selgitas Bickel.
Samuti võis see kell aidata töötundidel silma peal hoida.
«Mind huvitab, kas selle kella järgi seati tööliste töö- ja puhkeaega. Pool tundi ei pruukinud nende jaoks kuigi palju tähendada,» teatas uurija.
Bickel ja ta kolleegid avastasid sealt veel mitu huvitavat leidu, sealhulgas ka kaks inimjäänustega matmispaika. Esimene pärines 18. dünastia ja teine 22. dünastia ajast. Teine isik oli maetud esimese peale. Teise matuse puhul oli kasutatud puitkirstu. Selles oli jumal Amunile pühendatud laulude esitaja Nehmes-Bastet.
Arheoloogid ei tea, kes esialgselt sellesse hauda maeti. Samas leiti sealt muumia, kelle keha ümbert puudusid linased riideribad.
«Võib oletada, et see kannatada saanud muumia oli esimene, kes sellesse hauda maeti,» selgitas Bickel.
Šveitsi arheoloogid on paigas väljakaevamisi teinud alates 2008. aastast ning nad jätkavad.