Maailmamere sügavaimast paigast, Mariaani süvikust leiti mikroskoopilist elu.
Mariaani süviku uuring näitas, et seal leidub elu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. märts 2013, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond avastas mikrobioloogilise aktiivsuse 11 kilomeetri sügavuselt Vaiksest ookeanist, edastab BBC.
Varem arvati, et Mariaani süvikus on liiga pime ja keskkond liiga ebasõbralik, et seal saaks elutegevust olla.
Uus uuring näitas, et seal on organisme, mis suudavad elada suure rõhu all, väga külmas vees ning täielikus pimeduses.
«Maailmamere kõige sügavamad paigad ei ole täiesti eluvabad, vaid isegi seal leidub elutegevust,» sõnas Šotimaa mereteaduste instituudi teadlane Robert Turnewitsch.
Teadlastemeeskond saatis mehitamata uurimisaluse Mariaani süvikusse 2010. aastal. See kogus süviku põhjast pinnaseproove, mida mitu aastat uuriti.
Uuring näitas, et isegi maailma sügavaimas paigas on elu olemas.
«Seal olevad mikroobid hingavad. Just hapniku tarbimine näitas, et seal on elu,» selgitas teadlane.
Huvitaval kombel on ainuraksed organismid, kes elavad Mariaani süviku põhjas, kaks korda aktiivsemad kui need organismid, kes on kuue kilomeetri sügavusel.
Nad toituvad surnud taimede mikroskoopilistest jäänustest ning muus veest leiduvast, mis on pinnalt põhja vajunud.
«Seal põhjas on üsna palju toitu ning see on üsna värske, samuti on see toitainete rikas,» selgitas Turnewitsch.
Mariaani süvikust leitud taimse ja loomse materjali kiht on niis uur, et see mõjutab süsinikuringlust ning seega ka reguleerib meie planeedi kliimat.
2012. aastal sukeldus Mariaani süvikusse Hollywoodi režissöör James Cameron. Ta tegi seda üheinimese allveelaeva abil, olles samas üle 50 aasta esimene inimene, kes süviku põhjas käinud on.
Tema sõnul tundus talle süviku põhjas olles, et tegemist on täiesti elutühja paigaga.
Mariaani süvik asub Vaikse ookeani lääneosas ja see on maailmamere kõige sügavam koht.
Esimese süviku mõõtmise tegi Briti alus Challenger 1951. aastal ja siis saadi süviku sügavuseks 10 863 meetrit. Nõukogude Liidu alus Vitjaz sai oma mõõtmisel 1957. aastal sügavuseks 11 022 meetrit. Jaapani allveelaev Kaikō 1995. aasta tulemuste andmetel on see süvik 10 911 meetri sügavune.
2009. aasta mais tegi uue mõõtmise uurimiskeskus HROV Nereus Expedition. Selle tulemus oli 10 902 meetrit.