Maavärinatel on Midase puudutus

Maavärinatel on Midase puudutus Foto: SCANPIX

Austraalia Queenslandi ülikooli teadlaste sõnul on maavärinatel sõna otseses mõttes Midase puudutus, viidates legendile, mille kohaselt ükskõik, mida see kuningas puudutas, muutus kullaks.

Maavärinate ajal pinnasügavuses olev vesi aurustub, paljastades seal oleva kulla, edastab Live Science.

Teadlased tegid sellest arvutimudeli, näidates, kuidas see toimib.

Maavärin liigub mööda murrangujoont. Suurtel murrangutel on veel väiksemaid murranguid. Tihtipeale leidub neis murrangutes vett, mis neid täidavad.

Umbes kümne kilomeetri sügavusel maapinna all, kus on üsna kõrge rõhk ja kõrge temperatuur, leidub vesistes murrangutes suur kogus süsinikdioksiidi, ränidioksiidi ja kulda.

«Maavärina ajal need murrangud muutuvad suuremaks. See toimib nagu rõhul töötav küpsetuspott: vesi hakkab keema, surudes murrangut suuremaks ning aurustub. Samas aga surub rõhk esile seal leiduva räni, mis moodustab kvartsi, ning kulla,» selgitas uurija Richard Henley.

Teadlased oletasid juba pikka aega, et iidsetest murrangutes leidub kulda, kuid nüüdne uuring kinnitas seda. Vee edasi kantavad ained kuhjuvad paikadesse väga pika aja jooksul.

Briti teadlase Jamie Wilkinsoni sõnul on maavärina järel esile tulnud kulla kogus siiski väike, kuna pinnaalune vesi kannab seda väärtuslikku ainet edasi aeglaselt.

Ta tõi näite, et Uus-Meremaa Alpides olevas murrangutes tekkisid kaevandamiskõlblikud mineraalidevarud umbes 100 000 aastaga.

Uuringus rõhutati, et üllatuslikult ei olnud kvarts jõudnud kristalliseeruda. Selle asemel tuli kvarts veest esile naoosakestena, mis meenutavad geelisarnast substantsi. Kvartsi nanoosakesed kristalliseeruvad pikema aja jooksul.

Uurijate sõnul võivad isegi neljamagnituudised maavärinad kaasa tuua vee aurustumise.

«Väikese võimsusega maavärinad on üsna sagedased. Just need maavärinad võivad olla põhijõud, mis paljastavad kaevandamiseks kõlblikud kullalademed,» selgitas teadlane.

Sellised vee ja kvartsiga seotud kullaleiud panid aluse näiteks 19. sajandi California ja Alaska Klondike`i kullapalavikule. Siis leiti jõgede liivasest ja kivisest põhjast väikesi ja keskmise suurusega kullatükke.

Kullaotsijad jõudsid nende leidude abil algallikani, kus leidusid juba suuremad kullalademed.

Maavärinad ei ole siiski ainsad looduskatastroofid, mis kulla paljastavad. Seda teevad ka  vulkaanid ja nende aktiivsus. Maavärinatega  samalaadne protsess, kus rolli mängib rõhk, toimub ka vulkaanilises tegevuses.

World Gold Councili andmetel on inimkond seni toonud pinnale rohkem kui 188 000 tonni kulda.