/nginx/o/2013/03/15/1638384t1h6e1d.jpg)
Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) füüsikud on veendunud, et möödunud aastal avastatud osakese puhul on tegemist Higgsi bosoniga.
Füüsikud on Higgsi bosoni avastamises kindlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CERN teatas 2012. aasta juulis Higgsi bosoni leidmisest, edastab AFP.
Siis edastati, et saadi andmed elementaarosakese kohta, mille mass on 125–127 GeV/c2 ning seda peetakse Higgsi bosoniks.
«See on kindel, et tegemist on Higgsi bosoni mingi variandiga. Ka see on Higgsi bosoni kõige algelisem kuju või midagi muud, ei ole veel selge,» sõnas CERNi pressiesindaja Joe Incandela.
Higsi bosoni avastamiseks ehitati CERNi Suur Osakeste Põrguti (LHC- Large Hadrons Collider) Selle pikkus on 27 kilomeetrit ja see asub 100 meetri sügavusel maa all.
Selles tehakse prootonitega katseid, kiirendades neid peaaegu valguse kiiruseni.
Teadlaste sõnul võis Higgsi boson mängida tähtsat rolli universumi tekkel.
Higgsi boson sai oma nime Briti füüsiku Peter Higgsi järgi, kes ennustas selle olemasolu juba 1960. aastatel.
Higgsi boson on osakestefüüsika standardmudelis hüpoteetiline elementaarosake, mille abil on võimalik selgitada teiste osakeste massi.
Higgsi bosonil võib puududa spinn ja elektrilaeng. Teiste osakestega võib ta olla nõrgas vastasmõjus.