/nginx/o/2013/03/15/1638360t1h51d9.jpg)
Hiina teadlaste uuring näitas, et osal varajastel lindudel oli kahe tiiva asemel neli tiiba.
Varajastel lindudel oli neli tiiba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleontoloogid uurisid 11 nelja tiivaga linnu fossiili, mis pärinesid 130 miljoni aasta tagusest ajast, edastab AFP.
Linnufossiilid leiti Kirde-Hiinast Liaoningi provintsist ning need pärinevad varasest kriidiajastust.
Uuring paljastas, et nende primitiivsete lindude jalgadel oli sulestik, mis toimis nagu tiib.
«Oletada võib, et need linnud kasutasid lendamisel nii esijäsemeid meenutavaid tiibu kui ka tagajäsemetel olnud sulestikku,» selgitasid teadlased.
Nad lisasid, et sulgede kuju ja jäikus viitavad sellele, et need toimisid aerodünaamiliselt, võimaldades samas paremini manööverdada.
Hiina teadlased on veendunud, et nelja tiivaga lendamine mängis lindude evolutsioonis tähtsat rolli.
Osa uurijaid on arvamusel, et need jalasuled ei mõjutanud lendamist. Need olid tähtsad paaritumismängudes ja nende abil meelitati vastassugupoole esindajaid ligi.
Neljatiivalisteks peetakse selliseid liike nagu Microraptor ja Sinornithosaurus.
150 miljonit aastat tagasi elanud Archeopteryx`i on nimetatud kõige esimeseks linnuks ja seda tema esijäsemetel olnud sulestiku tõttu. Kuid viimased fossiilileiud on näidanud, et ta oli rohkem linnusarnane hiidsisalik, mitte lindude otsene kauge esivanem.