Tšiilis tutvustati uut, rohkem kui üks miljard dollarit maksma läinud teleskoopi.
Galerii: uus teleskoop võimaldab piiluda aegade algusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased loodavad, et Atacama Large Millimeter Array (suur millimeeter- submillimeeterlaineala teleskoobimaatriks) ehk ALMA võimaldab piiluda aega, mil universum oli alles tekkinud, kirjutab The Telegraph.
ALMA on maailma kõige võimsam teleskoop ning seni suurim maa pealne astronoomiaprojekt. Samuti asub see teleskoop 5000 meetri kõrgusel, olles kõige kõrgemal olev teleskoop maailmas. Atacama kõrbeala valiti selle tõttu, et seal on kõige vähem segajaid ja saastatust.
ALMA puhul on tegemist omavahel ühendatud hiidantennidega, mis asuvad Tšiili ja Boliivia piiri juures Atacama kõrbe kõrgeimal platool Llano Chajnantoril.
Lisaks tavapärastele astronoomilistele uuringutele, otsitakse selle abil ka võimalikke märke maavälise elu kohta.
ALMA puhul ei ole tegemist ühe suure teleskoobi, vaid 66 hiiglasliku antenniga, mille diameeter ulatub 7 – 12 meetrini. Need koguvad kosmosest raadiolaineid, mitte valgust. Saadavat informatsiooni töötleb superarvuti.
ALMA suudab teha kindlaks, kuidas tekivad tähed ja planeedid.
See teleskoop valmis Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika koostöös ning see läks maksma 1, 4 miljardit dollarit.
Tegemist on nii võimsa teleskoobiga, et sellega on võimalik saada informatsiooni ka selle kohta, mis on tiheda kosmilise tolmu taga.
Astronoomide kinnitusel saavad nad ALMA abil heita pilgu 12 miljardi aasta tagusesse aega.
«Astronoomid kogu maailmas soovivad ALMA abil saada informatsiooni planeetide ja mitte vaid meie päikesesüsteemi tekke kohta, vaid ka selle kohta, kuidas kõik pärast Suurt Pauku arenema hakkas,» sõnas ALMA projekti juht Thijs de Graaw.
See teleskoop võib aidata heita valgust nii meie päikesesüsteemi kui ka meie liigi tekkele.
Eile aste leidnud ALMA tutvustusüritusel osales Tšiili president Sebastian Pinera, Euroopa kosmoseagentuuri (ESO) juht Tim De Zeeuw ning ALMA projektiga seotud isikud.