/nginx/o/2013/03/13/1636182t1hb0c6.jpg)
Iraan plaanib kaevata Hollywoodi kohtusse, kuna Oscareid võitnud linateos «Argo» annab Iraanist ebarealistliku pildi.
Iraan plaanib Hollywoodi «Argo» tõttu kohtusse kaevata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse advokaat Isabelle Coutant-Peyre on Iraanis võimuesindajatega läbirääkimisi pidamas nende advokaadiks hakkamiseks, edastab Huffington Post.
See prantslanna oli ka kurikuulsa Venezuela päritolu terroristi Ilich Ramez Sanchezi, hüüdnimega Šaakal Carlos advokaat.
Filmis «Argo» käsitletakse 1979. aastal Teheranis aset leidnud ajaloolist juhtumit, milles üliõpilased ründasid USA saatkonda ja võtsid pantvange. 52 ameeriklast hoiti pantvangis 444 päeva. Kanada suursaadik aitas kuuel ameeriklasel põgeneda.
Nende sündmuste käivitajaks oli 1979. aasta jaanuaris Iraanist USAsse põgenenud šahh ning USA keeldumine ta Iraanile välja anda.
Iraan teatas pärast seda, kui «Argo» oli võitnud Oscareid, et tegemist on Iraani-vastast propagandat levitava ja USA Luure keskagentuuri ülistava filmiga.
Advokaat Coutant-Peyre sõnas Iraani poolametlikule uudiseagentuurile Mehr, et eesmärgiks on päevavalgele tuua «Argos» sisalduvad valed ning nõuda selle filmi levitamise keelamist.
«Me püüame filmi levitamise keelata, nõuda tegijatelt ja levitajatelt vabandamist ning ülestunnistust, et kõik filmis nähtav on vale,» sõnas advokaat.
Hoolimata sellest, et iraanlased ei näe «Argot» kinodes, on neil võimalik mustalt turult saada selle filmi võltskoopia DVD-l.
Iraanlased, kes 1979. aasta islamirevolutsioonist osa võtsid, arvavad et filmis on juhtunut moonutatud. Noorema põlvkonna iraanlased aga soovivad näha uut vaatenurka.
Iraanis langetati otsus kohtusse minna pärast seda, kui selle nädala esmaspäeval olid Iraani kultuuriametnikud ja filmikriitikud seda filmi näinud. Pärast seda toimus arutelu, kuidas nad peaksid selle linateose suhtes käituma.
Veel ei ole täpselt teada, milliseid süüdistusi Iraan soovib Hollywoodile esitada.
Filmi näinud ametnike sõnul on iraanlasi selles kujutatud liiga vägivaldsetena. Samuti on selle linateose režissöör Ben Affleck jätnud välja mitmed ajaloolised seigad ning ta ei näita kriisi algpõhjust selgelt.
Tegemist ei ole esimese korraga, mil Iraani võimud süüdistavad Hollywoodi nende riigist ebaadekvaatse pildi edastamises.
2009. aastal nõudis Iraan Hollywoodilt vabandamist filmide «300» ja «The Wrestler» eest, kuna need solvavad iraanlasi.
1991. aastal aga ärritas iraanlasi filmi «Not Without My Daugther». See põhineb tõsielul ning rääkis ameeriklannast, kes põgenes koos oma tütrega Iraanist.