/nginx/o/2013/03/13/1635752t1h1e0e.jpg)
Briti Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul mõjutasid osaliselt neandertallaste väljasuremist nende jässakad kehad ja suured silmad.
Neandertallaste väljasuremist mõjutasid jässakad kehad ja suured silmad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallastel oli nüüdisinimestega võrreldes suuremad silmad, kuna need aitasid neil Euroopa pimedates ja pikkades öödes paremini toime tulla, edastab Discovery News.
Samas aga takistasid sellised silmad kõrgemal tasemel aju kasutamist.
Samas aga olid meie liigi, nüüdisinimeste esindajatel väiksemad silmad ja saledam keha, võimaldades paremat ajutööd ning seega ka paremaid sotsiaalseid oskusi, mis tagasid ellujäämise.
Neandertallased ja nüüdisinimesed puutusid kokku ja nad elasid Euroopa aladel koos umbes 28 000 aastat tagasi, kuid see aeg jäi neandertallaste väljasuremise tõttu lühiajaliseks.
Teadlasi huvitas hüpotees, kas Aafrikast lahkunud neandertallaste esivanematel tekkis Euroopas elades kohastumuse pikkade ja pimedate ning päikeseta päevade suhtes.
Uurijate sõnul nad kohastusid ning neil arenesid selle tõttu suuremad silmad ning aju tagaosas olev nägemiskeskus oli suurem.
Nüüdisinimesed aga jäid üsna pikaks ajaks Aafrikasse, kus neil oli päikesepaistet ning nad ei vajanud adapteerumist.
Meie kaugetel esivanematel arenes selle tõttu hoopis otsmikusagar, mida seostatakse kõrgemal tasemel mõtlemise ja analüüsiga.
Oxfordi ülikooli teadlane Eiluned Pearce võrdles 32 Homo sapiensi koljut ja 13 neandertallase koljut.
Pearce leidis, et neandertallastel olid märgatavalt suuremad silmaavad ja seega ka silmad. Silmaavad olid keskmiselt kuus millimeetrit ülevalt alla suuremad kui nüüdisinimestel.
Kuigi see vahe võib tunduda väga väikesena, mõjutas see neandertallasi, kes pidid selle tõttu kasutama aju rohkem vaatlemiseks kui visuaalse info analüüsimiseks.
«Kuna neandertallased elasid üsna kõrgetel laiuskraadidel, siis nende aju tegeles eelkõige nägemise ja keha kontrolliga. Samas aga ei toimunud ajus protsessid, mis oleks võimaldanud analüüsi ja luua laiaulatuslikku sotsiaalselt võrgustikku,» selgitas Pearce.
Neandertallaste aju kognitiivne osa väiksem, see tõi kaasa näiteks väiksema suhtlusoskuse.
Neandertallaste aju oli suunatud visuaalsele, selle tõttu ei näinud nad laiemat pilti ning just see võis neile saatuslikuks saada.
Teada on, et nüüdisnimene õmbles nahkadest rõivaid, samas kui neandertallased lihtsalt tõmbasid endale nahad ümber.
«Meie liigi eeliseks oli kiiremini reageerimine, toetuse otsimine sõpradelt, informatsiooni edastamine, mis aitas ellu jääda. Kõik see kokku andis nüüdisinimesele neandertallaste ees eelise,» teatasid uurijad.