/nginx/o/2009/05/08/175851t1h7857.jpg)
Saksa anatoom Günther von Hagens on oma prepareeritud surnukehadega jälle skandaali tekitanud.
Seksivad laibad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berliinis Postbahnhofis hiljuti avatud uuel näitusel «Cycle of Life» on kaks laipa seksimisasendis, kirjutab AFP.
Kriitikute sõnul on von Hagens juba ammu hea maitse piiri ületanud, kuid see on juba jõledus.
Saksamaa mitmed poliitikud nõudsid selle näituse keelamist.
«Armastus ja surm on kunstist tihtipeale kajastatavad teemad, kuid sellel näitusel on need esitatud ülimalt absurdsel ja eemaletõukaval viisil,» oli sotsiaaldemokraat Fritz Felegenteuri arvamus.
Roheliste partei esindaja Alice Strover lisas, et kahest laibast koosnev installatsioon «on ületanud hea maitse piiri ja see tuleks kõrvaldada».
Von Hagens kaitses oma loomingut, et seksipoosis olevad surnukehad ei peaks kedagi panema seksile mõtlema, pigem hoopis anatoomiale.
«Need kaks inimest annetasid oma kehad minu plastineerimisinstituudile nõudmisega, et pärast surma nende surnukehad pannaks näitusele seksimisasendis,» selgitas anatoom.
Günther von Hagens kasutab surnukehade plastineerimist.
Selle meetodi puhul väljutatakse kehast vedelikud ja rasvad ja asendatakse polümeersete materjalidega nagu silikoon.
Pärast surnukeha lahkamist, nahk-, side- ja rasvkoe eemaldamist, vedelike ja rasvade väljutamist, pannakse keha 25 miinuskraadi juures mitmeks nädalaks atsetoonilahusesse.
Siis pannakse keha vedela silikooni sisse ning vaakumi alla – atsetoon asendub kehas silikooniga. Viimases etapis pannakse keha kambrisse, kus ta spetsiaalse gaasi abil tasapisi kõveneb.
Plastineerimisprotsess kestab mitu kuud. Tulemuseks on kuiv, lõhnatu ning hästi säiliv, loomuliku kuju ja värviga eksponaat.
Von Hagens asutas 1993. aastal Heidelbergis plastineerimise instituudi, kuhu on võimalik oma keha pärast surma annetada.