Paavsti valimine tekitas järjekordse maailmalõpupaanika

Kardinalid missal

FOTO: SCANPIX

Täna pärastlõunal tuli Vatikanis kokku kardinalide konklaav, et valida uus paavst.

Kohe hakkasid sotsiaalmeedias levima paanikakirjutised järjekordse maailmalõpu teemal, edastab Yahoo News.

Keskajast pärit kahe ennustuse kohaselt on nüüd valitav paavst enne maailmalõppu viimane. Esimene ennustus pärineb 12. sajandi piiskopilt, teine aga kurikuulsalt Nostradamuselt. Samas saab neid ennustusi tõlgendada mitmeti.

Esimese ennustuse autoriks on Püha Malachy, kes oli piiskop ja kirjutas need millalgi aastatel 1100. Need avaldati kirjalikult alles 1595. aastal ühe benediktiini munga poolt. Katoliku kiriku esindajad ei pea seda ennustust Püha Malachy kirjutatuks.

Ta ennustus koosneb 112 lühikesest reast, milles on iga paavsti kohta sõnum. Kuni 1590. aastani on fraasid üsna selged, kuid siis muutuvad raskesti arusaadavaks. Selle tõttu peetakse neid 16. sajandi võltsinguks.

Samas ei ole see takistanud usklikel neist kinnitust otsimast. Paavst Johannes Paulus II, kes suri 2005. aastal on selles ennustuses paavst number 110. Tema kohta on viide päikesevarjutusele. Teada on, et kui tulevane paavst sündis, oli päikesevarjutus, ning ka päeval, mil ta maeti.

Pensionile jäänud paavsti Benedictus XVI kohta seisab ennustuses «oliivi sära all». See viitavat ta paavstinimele Benedictus ning samas benediktiinide kloostri rajajale. Benediktiinide seas on olivetaanide haru.

Benedictus XVI on ennustuses 111. paavst ning viimane on 112. paavst.

«Seitsmele künkale rajatud linn hävineb ja taevane kohtunik mõistab kohut. Lõpp,» olevat viide Roomale ja maailmalõpule.

Nostradamuse ennustuse kohaselt aga põgeneb viimane paavst selle aasta detsembris Roomast kui taevasse ilmub kaks päikest. Internetis on välja pakutud, et selleks teiseks päikeseks on komeet ISON, mis on päikesele kõige lähemal 28. novembril 2013.

Kui komeet suudab päikese kuumuses vastu pidada ning lendab Maa poole tagasi, siis on suur võimalus teda näha isegi päise päeva ajal.

Maailmalõppe on ennustatud väga pikka aega. 16. sajandil ennustati, et maailmalõpp saabub siis, kui planeedid joonduvad. Baptistist jutlustaja William Miller ennustas, et kõik saab otsa 22. oktoobril 1844. USA kristlik raadiosaate juht ja ennustaja Harold Camping pakkus maailmalõppu mitu korda – 21. mail ja 21. oktoobril 2011, kuid mõlemad jäid tulemata.

Oma variandid maailmalõpu kohta käis välja ka kuulus briti teadlane Isaac Newton. Ta tegi piiblis mainitu põhjal arvutusi ning sai maailmalõpu aastateks kas 2040 või 2080. Kuid kõige tõenäolisemalt siiski 2060. aastal.

Kuid kõige enam kogus kuulsust 21. detsembrile 2012 paigutatud maiade apokalüpsis. Sellesse uskujad väitsid, et maiad kuulutasid maailmalõppu oma kalendriga, kuna just siis sai see otsa.

Seni on maailm aga edasi kestnud.

Tagasi üles