Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Soomes tahtsid hundid hobuse nahka pista

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Soome hobune
Soome hobune Foto: Wikipedia.org

Soomes leidis eile aset juhtum, milles neli hunti lootsid saada hobusest söömaaega.

Soome hobuse tõu esindaja ja metsloomade kohtumine toimus Virros, edastab iltalehti.fi.

Kohalik võiduajamiste treener Asko Lepistö oli jooksutamas nelja-aastast Emmit. Eesmärgiks on sellest hobusest teha võiduajamiste staar.

Ühes paigas metsas tundus hobune hirmunud, kuid sõit jätkus. Koju oli veel 2,5 kilomeetrit, kui hobune järsku peatus ja tõusis vankri ees tagajalgadele.

«Liikusime keskmise kiirusega, kui järsku oli neli hunti teel. Huntidele meeldib samuti mööda metsateed liikuda,» sõnas Lepistö.

Üks huntidest liikus hobuse suunas. Hobune tõusis tagajalgadele ja püüdis esijalgade abil tungijat minema ajada.

Lepistö kahtlustab, et hundikari jälgis neid mõnda aega, lootes, et hobune langeb nende saagiks.

Mehe sõnul oli tegemist üsna suurte huntidega.

Lõpuks hobune põgenes suure traaviga ning juhil oli teda üsna raske ohjes hoida. Nad pääsesid huntide käest terve nahaga. Lepistö tänas õnne, et kiiresti jooksnud hobune ei astunud teeäärsesse kraavi, sest siis oleks vanker võinud ümber minna.

«Samuti ei oleks hobune kraavist suutnud omal jõul välja tulla. Õnneks oli tegemist kogenud ja juba vanema hobusega mitte aga varsaga,» sõnas mees.

Soomlane lisas, et varem on ta näinud vaid üksikuid hunte seal liikumas, kuid nüüd oli terve kari.

«Siin on Soome üks suurimaid hundialasid. Hundid tulevad isegi aedadesse. Järgmisel korral treeningule minnes tuleks mingid kaitsevahendid kaasa võtta. Pean mõtlema mida, sest hunte ei tohi tappa. Kohalikud on neile isegi nimed pannud,» nentis Lepistö.

Soome hobuse puhul on tegemist kultuurtõuga. 1924. aastal jagati see tõug kaheks, millest üks on Soome traavel ja teine Soome veohobune. Soome hobusel on keha esimene pool massiivsem kui tagumine pool.

Märksõnad

Tagasi üles