/nginx/o/2013/03/11/1631166t1h799a.jpg)
Isegi tänapäeva tervisehävitajateta nagu kiirtoit ja sigaretid, kannatasid umbes 4000 aastat tagasi elanud inimesed südame- ja veresoonkonna haiguste all.
Juba 4000 aastat tagasi kannatati südame- ja veresoonkonna haiguste all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on südamehaigused pigem seotud vananemisega, mitte niivõrd tänapäeva elu riskifaktoritega, edastab Yahoo News.
USAs Kansas Citys asuva südameinstituudi teadlased tegid kompuutertomograafia uuringu 137 muumiale, kellelt avastati märke ateroskleroosi ehk arteri lubjastumise kohta. Varem arvati, et iidsel ajal söödi puhtamat toitu ja õhk oli puhtam ning selle tõttu südame- ja veresoonkonna haigusi ei esinenud.
Ateroskleroos tekitab nii infarkti kui ka insulti.
Uuritud muumiatest rohkem kui pooled olid Egiptusest ja ülejäänud Peruust, Kagu-Ameerikast ja Alaska Aleuudi saarestikust.
Muumiad pärinesid ajavahemikust 3800 eKr. kuni 1900 pKr.
«Südamehaigus on inimkonda kimbutanud rohkem kui 4000 aastat ja seda kogu maailmas,» sõnas kardioloog ja uuringu juht Randall Thompson.
Lubjastunud arteritega muumaid surid keskmiselt 43-aastasena.
Thompsoni sõnul oli ta üllatunud, et ateroskleroos kimbutas isegi Aleuutide elanikke, kes elasid küttide-korilastena ning kelle elustiili ja sööki peeti võrdlemisi tervislikuks.
«Tervislik eluviis ei aita alati ära hoida ateroskleroosi teket,» sõnas uurija.
Ta selgitas, et muumiate arterite lubjastumist mõjutasid mitmed faktorid. Thompson tõi näite, et pubelo indiaanlased elasid kunagi Colorado ja Utah osariigis maa-alustes koobastes. Nad tegid seal tuld, mille peal valmistasid toitu ja mis andis sooja. See tekitas palju suitsu ja nõge.
«Nad hingasid palju suitsu sisse aj sel võis olla sama efekt, mis sigarettidel,» selgitas teadlane.
Mitmed varasemad uuringud on näidanud Egiptuse muumiatel märke südamehaigusest. Nüüdses uuringus toodi esmakordselt võrdlusmaterjalina sisse teistest paikadest pärit muumiad.
Šveitsi Zürichi ülikooli teadlaste sõnul oli ateroskleroos olemas juba väga kaua aega tagasi ning selle põdejatel võis olla geneetiline eelsoodumus.
«Inimesi on südamehaigused kimbutanud väga kaua aega. Huvitav oleks teada, kas selle haiguse teket mõjutavad ka geenid. See on mõistatus, mis nõuab veel lahendamist,» selgitasid teadlased.
Osade teadlaste arvates ei viita lubjastunud arterid mitte südamehaigusele, vaid endokrinoloogsele haigusele.
«Vananemine on peamiseks põhjuseks, miks arterid lubjastuvad ning elustiil mõjutab väga suurel määral haiguse teket,» sõnasid kriitikud.