/nginx/o/2013/03/11/1630660t1h14d8.jpg)
Briti teadlased pakkusid välja uue teooria iidse megaliitehitise Stonehenge´i otstarbe kohta.
Uus teooria Stonehenge`i kohta – see oli matmispaik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See võis esmalt olla paik, kuhu umbes 3000. aastal eKr hakati matma hõimujuhte ja nende pereliikmeid, kirjutab Huffington Post.
Paigas tehtud hiljutised väljakaevamised tõid päevavalgele inimjäänuseid, mis pärinevad umbes 500 aastat varasemast ajast kui Stonehenge`i kivistruktuure ehitama hakati.
«Sinna maeti nii mehi, naisi kui lapsi. Võimalik, et terveid eliiti kuulunud gruppe. Meie arvates on see tollaste «kuningate» matmispaik. Samas aga viitavad muud matmised, et sinna maeti ka teisi võimupositsioonil olnuid,» selgitas University College Londoni teadlane Mike Parker Pearson.
Parker Pearson ja ta meeskond uurisid 63 isikule kuulunud kremeeritud luid. Uuring näitas, et need isikud võidi matta millalgi 3000. aasta paiku eKr. Paljud matmispaigad olid tähistatud basaltkiviga.
Paigas oli varem kividest ümarring, mille ümbermõõt oli 91 meetrit. See võis olla rohkem kui 200 inimese matmispaik.
Teadlased püüavad seni jälile jõuda, miks rajati veel suurem kiviring, mida seni on Lõuna-Inglimaal Wiltshire´is näha.
Välja on pakutud, et Stonehenge oli kunagi druiidide palvepaik, observatoorium ja hea energiaga paik, kus raviti haigusi.
Parker Pearsoni arvates ei olnud Stonehenge siiski mingi palvetamiskoht, vaid pigem erinevaid hõime ühendanud ehitusprojekt ja matmispaik, kus käidi esivanemaid mälestamas.
Paigast leitud neoliitikumiajastu inimeste elukoha uuring näitas, et tuhanded inimesed reisisid sinna isegi nii kaugelt kui Šotimaa, tuues kaasa oma pered ja kariloomad. Paigas toimusid suured peod nii talvisel kui suvisel pööripäeval.
Arheoloogid uurisid Stonehengi rajajate elupaikadest leitud loomajäänuseid, sealhulgas sigade ja lehmade omi. Uuring näitas, et need loomad tapeti 9 – 15 kuud pärast nende kevadel sündimist. See tähendas, et nende liha söödi kesktalvel või kesksuvel.
«Me ei usu, et Stonehenge`i rajajad elasid paigas aasta läbi. Uuring paljastas, et kui nad tapsid sigu, siis see langes kokku talvise ja suvise pööripäevaga,» selgitas uurija.
Teadlaste sõnul koguneti Stonehenge´i ehitama hooajaliselt, kuid paika ei jäädud pikaks ajaks. Umbes kümneks nädalaks.
Stonehenge on eelajalooline ehitis, mis võidi ehitada 3000 – 2000 eKr. Süsinikmeetodil uuring näitas, et esimesed kivid võidi ringiks paigutada 2400 – 2200 eKr. Kuid on teooriaid, mille kohaselt hakati Stonehenge`i rajama varem kui 3000 eKr. Seda rajati mitmes järgus.