Marssi uurinud teadlaste sõnul on jälgi, et viimase 500 miljoni aasta jooksul on seal olnud üleujutusi.
Marsi pinnasekihist leiti jälgi kunagistest üleujutustest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. märts 2013, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on levinud seisukohaks, et see planeet on viimased 2,5 miljardit aastat olnud külm ja tühi, kirjutabThe Telegraph.
Hiljuti leiti Marsi pinnasest aga kanalid, mis viitavad, et seal võis kosmilises mõistes üsna hiljuti voolata vesi.
Teadlased tegid Marsi suurimast sellisest veevoolukanalist Marte Vallisest 3D rekonstruktsiooni. Leiti, et tegelikkuses võis see kanal olla kaks korda seniarvatust sügavam ning umbes 500 miljonit aastat tagasi leidis paigas aset laiaulatuslik üleujutus.
Teadlased jätkavad uurimist, kuidas sellised kanalid tekkida võisid, kui laiaulatuslikud võisid üleujutused olla ning kas need võisid tekitada Punasel planeedil kliimamuutuse.
Need pinnaalused jäljed leiti Marsilt paigast nimega Elysium Planitia, mis on selle planeedi noorim vulkaaniline ala. See asub ekvaatori piirkonnas.
Sealne ala koosneb sadade miljonite aastate vanustest laavakihtidest, mis tähendab, et geoloogilised saladused on sügaval pinna sees peidus.
USA kosmoseagentuuri NASA Marsi uurimise Reconnaissance Orbiter sondi tehtud uuringu abil panid teadlased kokku pildi, mis võib laavakihis peituda.
«Leiud näitasid, et olime erosiooni osa varem alahinnanud ning kanalite sügavus on tegelikult kaks korda sügavam,» sõnas uurija Garteh Morgan.
Ta lisas, et üleujutusvesi võis olla Marsi põhjavesi, mis pinnale tõusis ning seda tektoonilise või vulkaanilise aktiivsuse tõttu.