22 kuud üksikvangistuses olnud mehele maksti 15,5 miljonit dollarit

22 kuud üksikvangistuses olnud mehele maksti 15,5 miljonit dollarit

FOTO: SCANPIX

USAs New Mexico osariigi vanglas oli üks vang 22 kuud üksikvangistuses ning mehe sõnul kukkusid tal hambad välja, kuna talle ei võimaldatud sellel ajal hambaarsti.

59-aastase Stephen Slevini advokaadi Matt Coyote`i sõnul sai üksikvangistuse ajal kannatada nii mehe vaimne kui füüsiline tervis, edastab foxnews.com.

«Sellise vangistuse ajal tekkisid tal vaimse tervise probleemid, mis süvenesid. Mitte ükski rahasumma teda terveks ei ravi. Samas aitab see summa tal oma eluga edasi,» tõdes advokaat.

Coyote´i sõnul eirati vangistuses põhilisi inimõigusi.

Dona Ana maakond maksab kannatada saanud vangile kompensatsiooni 15,5 miljonit dollarit. Vang ja advokaat tahtsid esmalt kompensatsiooni 22 miljonit dollarit.

Slevini ebainimlik kohtlemine Dona Ana maakonna vanglas leidis aset 2005 – 2007. Mehe sõnul ei lubatud tal ka küüsi lõigata ja need kasvasid nii pikaks, et hakkasid keerduma.

Tal tekkis seenhaigus, sest teda ei lubatud dušši võtta.

Dona Ana maakond keeldus esmalt vangile kompensatsiooni maksmast. Sellel nädalal siiski jõuti kokkuleppele, mitte nõutud 22 miljoni dollari, vaid 15,5 miljoni dollari suhtes.

Slevinil diagnoositi nüüd ka kopsuvähk ning arstid ei oska öelda, kui kaua ta veel elab.

Advokaat lisas, et mees koges aastate jooksul palju ebaõiglust ning ta vastupidamine on imetlusväärne.

Slevini ebainimlik kohtlemine tekitas protestiliikumise.

«Ta arreteeriti väite alusel, et ta sõidab varastatuid autoga. Tegemist oli masinaga, mille ta laenas oma sõbralt. Sõber laenas oma auto, et Slevin saaks sõita vajalikku kohta,» nentis advokaat.

Slevinil oli probleeme ja ta tahtis oma koduosariigist New Mexicost natukeseks ajaks eemale saada.

«Kui ta arreteeriti, arvati et ta on enesetapu kalduvustega. Ta paigutati helikindlasse ja pehmete seintega kongi kolmeks päevaks, kuid teda ei ravitud,» lisas advokaat.

Teda ei antud ka kohtu alla. Kolm päeva hiljem viidi ta üle üksikvangistusse mitte midagi selgitamata.

«Vanglaametnikud panid ta sinna, kuna nende arvates oli tal psüühilisi probleeme. Kui ollakse üksikvangistuses, siis on vangil õigus iga päev üheks tunniks sealt välja pääseda. Slevinile seda ei võimaldatud,» lisas Coyte.

Kui Slevin lõpuks vanglast välja lasti, oli ta välimus tundmatuseni muutunud. Tal olid pikad juuksed ja pikk habe, ta nahk valge ja nägu nagu sisse langenud. See oli väga erinev sellest, milline ta kaks aastat varem oli.

Coyte ei avalikustanud, kus Slevin nüüd elab. Teda toetab ta perekond, ta on tuleviku suhtes optimistlik ning püüab vähihaigust seljatada.

Dona Ana maakonna teatel vallandati Slevinit ebainimlikult kohelnud vanglaametnikud.