Neandertallased olid inimliik, kes pidasid jahti suurtele loomadele nagu mammutid, samas ega ei hoolinud näiteks väikeloomadest.
Neandertallaste väljasuremise kaudseks põhjuseks olid jänesed?
Briti Bournemouthi ülikooli teadlaste sõnul võis neile saada saatuslikuks liigne valivus toidu suhtes, mitte viletsad jahipidamisoskused, kirjutab The Telegraph.
Kui mammutite arvukus vähenes, kahanesid ka neandertallaste võimalused toituda mammutilihast.
Teadlased tegid laialdase uuringu Hispaanias, Portugalis ja Prantsusmaal, mis aitas heita valgust neandertallaste toitumisharjumustele.
Paljastus, et neandertallastega samal ajal elanud nüüdisinimesed sõid jäneseliha, samas kui neandertallased seda ei teinud. Sellele viitavad nüüdisinimeste asukohtadest leitud jäneseluud.
Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi.
Uurijate sõnul olid jänesed neandertallaste elupaikades väga levinud loomad ning nende püüdmine ei oleks pidanud raske olema. Millegipärast selle inimliigi esindajad neid saagiks ei püüdnud ega ei söönud.
Tõendid näitasid, et varajased nüüdisinimesed ei põlanud samas jäneseliha.
Uuringu juhi John Stewarti sõnul võisid neandertallased hoiduda jäneste püüdmisest, kuna neil puudusid selleks oskused ja vahendid.
«Nüüdisinimestel oli oskusi ja vahendeid, mille abil nad püüdsid väikesi ja kiiresti liikuvaid loomi. Selle tõttu olid nüüdisinimesed oma jahioskustelt neandertallastest arenenumad,» teatas uurija.
Uuring põhineb nii fossiilsetel leidudel kui ka tollasel kliimal.
Nendertallased ei elanud vaid Hispaanias ja Prantsusmaal, vaid ka teistel aladel. On teada, et see inimliik toitus ka kaladest ja merekarpidest ning isegi lindudest.
Kuid Stewarti arvates mõjutas neandertallaste väljasuremist kaudselt see, et nad ei püüdnud toiduks väikeimetajaid.
«Jänesed on nende saatuse sümptom, mitte otsene põhjus. Neandertallased olid haavatavad, kuna neil oli vähem oskusi ja ka võimalusi kui nüüdisinimestel,» nentis Stewart.