/nginx/o/2013/03/07/1624714t1h4466.jpg)
Prantsusmaa Rennes`i ülikooli teadlased leidsid La Manche`i väinas uuritud laevavrakist kristalli, mis arvatakse olevat navigeerimisvahend.
Viikingite päikesekivi kasutati ka sajandeid hiljem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivi leiti Alderney saare lähedal 1592. aastal uppunud alusest, edastab BBC.
Prantslaste arvates kasutasid selle laeva meremehed seda kivi samal viisil nagu viikingid sajandeid tagasi oma päikesekivi.
Tegemist on kvartsi ja kaltsiidi mineraalidega, mille abil on võimalik navigeerida isegi pilves ilmaga, kuna selle abil on võimalik määrata päikese asukoht kindlaks.
Viikingite ajal ei olnud veel magnetkompassi ning selle tõttu pidid nad kasutama meresõidul mingit muud abivahendit. Arvatakse, et nendeks abivahenditeks olid kristallid.
La Manche`i väina laevavrakist leitud mineraal on umbes sigaretipaki suurune ning selle kõrval oli veel vahendeid, mis viitasid, et tegemist võis olla navigatsioonikomplektiga.
Teadlaste uuring näitas, et navigeerimisel võidi kasutada Islandi pagu, mis on väga hea läbipaistvusega kaltsiit, mida iseloomustab kaksikmurdumine.
Teadlased tegid samalaadsete kristallidega katseid tõendades, et nende abil on võimalik päikese asukohta kindlaks määrata. Neid saab navigeerimisel kasutada nii pilves ilmaga kui ka öösel.
Samas rõhutati, et selliseid meresõidu abivahendeid ei kasutatud vaid viikingite ajastul, vaid ka hiljem. Magnetkompass võeti Euroopas kasutusele 13. sajandil, kuid ka pärast seda jäid pikaks ajaks tagavara «kompassina» kasutusele päiksekivid.
Viikingid on läinud ajalukku kui julged meresõitjad ja maadeavastajad, kes külvasid hirmu ja anastasid maid nii Euroopas, Venemaal kui Põhja-Ameerikas. Nende kõrgaeg oli 10. – 11. sajandil.