Kaamelite küürud pärinevad Arktikas elanud esivanematelt

Kaamelid Foto: SCANPIX

Kaamelite küürud pärinevad ajast, mil hiigelsuured kaamelid elasid Arktikas ning sealse külma kliima tõttu olid nad sunnitud seljale rasva varuma.

Teadlased leidsid Kanada arktiliselt alalt kaameli jalaluu fragmente, mille uurimine näitas, et tänapäeva kaamelite kauged esivanemad elasid jahedas kliimas, kirjutab The Telegraph.

Kokku leiti 30 fossiliseerunud jalaluud, mis kuulusid kaamelile, kes oli tänapäeva Ellesmere´i saarel 3,5 miljonit aastat tagasi.

Hiiglasliku imetaja kõrgus oli 3,5 meetrit ning tal oli üks küür, kuhu ta kogus rasva, mis aitas tal ellu jääda. Sel ajal ei olnud siiski nii külm kui nüüd ning enamjaolt oli ala kaetud metsaga.

Evolutsiooniline areng lubas kaamelitel kohastuda ka kõrbes, sest küürus olev rasv hoiab nende keha väga kuumas jahedana.

Kaameli jalaluude uuring näitas, et need kuulusid arteriodactyl liigi esindajalt. See liik oli kaugeks esivanemaks nii tänapäeva kaamelitele, lehmadele kui sigadele.

Leitud luude omanik elas ajal, mil Maal oli soojem, kuigi Arktikas oli siiski jahedam. Samas kasvasid seal sellised puud nagu paplid, kased ja mitmed oksapuud.

Juba varasemast on  teada, et kaamelid pärinevad Põhja-Ameerika aladel elanud hiiglaslikest kaamelisarnastest eellastest, kuid nüüd saadi esimene tõend, et nad elasid ka polaaraladel. Eelmine sarnane leid tehti nüüdsest leiust 1200 kilomeetrit lõunapool.

Eksperdid analüüsisid luufragmente ja võrdlesid neid 37 tänapäeval eksisteeriva imetajate luudega kui ka Kanadast Yukonist leitud eelajaloolise hiiglasliku kaameli fossiiliga.

Nüüd leitud fossiilidest leitud kollageen oli sarnane tänapäeva kaamelite luudest leitud kollageeniga, eelkõige aga ühe küüruga kaamelite dromedaride.Ka oli sarnasus Yukoni hiigelkaamelis luude kollageeniga.

Uurijate sõnul on tegemist tähtsa avastusega, sest see on esimene tõend, et kaamelid elasid kunagi arktilises piirkonnas.