Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/05/06/174752t1he907.jpg)
Merendus seisab üleval mõistetel. Nii traditsioonide, autoriteedi, trendide aga ka praktilise igapäevaelu mõistes. Laeva ninaks või esiosaks on vöör, sest nii on see alati olnud. Vööri suunas vaatavad nii kapten kui tüürimees, iga wannabe teab misasi see vöör on ja vööri tuleb pikemalt mõtlemata joosta siis, kui olukord seda nõuab või kui kapten seda käsib. Laeva tagumine osa on mõistagi ahter ja köök on kambüüs. Katsu sa laevas midagi valesti nimetada või pakpoordi ja tüürpoordi omavahel segi ajada!
Lüüvers? Leitvaagen? Või mõni moodsam nimetus, furling?
Nende mõistete tundmisel rajaneb autoriteet ja tsunftitunne. Oleme meremehed.
Lisaks laeva tundmisele tuleb mõistagi tunda merd ja meremärke, rannikut ja maamärke, sadamaid ja kõrtsukombeid. Ära kunagi ilma selge põhjuseta helista sadamakõrtsu kella! Samas nõua pahaaimamatult helistajalt koheselt kogu kõrtsule väljakäristamist ja siruta oma tops kiirelt välja!
Nii ütleb traditsioon, nii on see olnud ja nii see jääb. Kõik meremõisted peavad olema ühesed ja selged ja niivõrd arusaadavad,et ka Kihnu Jõnn oma püksirihmaga navigeeritud saaks.
Aga misasi on veetee? Kõik justkui teavad seda, sest isegi Veeteede Amet on meil olemas, aga uskuge või mitte, niivõrd selge ja igapäevaselt kasutatav mõiste ei olegi Eestis tänasel päeval kuidagi defineeritud.
On ta kogu vesi, on ta vee osa, on ta kuidagi nähtav või tähistatud? Ei tea!
Misasi on laevatee? Seadus ütleb, et laevatee on laevatatavate sisevete mõiste ehk siis kehtib vaid jõgedel ja järvedel. Aga ka merelt, ehk siis Eesti ametlikelt merekaartidelt, leiab laevateed. Merekaardi tingmärke seletavas osas näeme, et laevatee on tähistatud pideva joonega ning teda toetavad lateraalmärgid merel ja liitsihid maal. Kas laevatee ongi veetee või on veetee midagi enamat?
Me teame, mis on sadam. Aga misasi on sadama sissesõidutee ja millega teda süüakse? Teada on vaid see, et sadama sissesõidutee ei kattu sadama veealaga. Ehkki me ikka veel ei tea, mis asi on veetee, teame et sadama sissesõidutee on arvatavasti veetee. Kas sadama sissesõidutee on laevatee?
Vähemalt üks asi on selge, et ei sissesõidutee ega laevatee ei asu sadamas. Aga kas veetee asub sadamas?
Nii võib lolliks minna ja näib et keegi on kas tahes või tahtmata midagi tegemata jätnud, sest et selliseid näiteid võib lausa käisest puistata.
Kas tegu on meie viiekümneks aastaks poolekssaetud merekultuuriga? Tõenäoliselt, sest et ka imelihtsad, siililegi selged mõisted on omavahel sassis kui Kört-Pärtli särk.
Misasi on jahtklubi? No nüüd vist ongi lolliks läind! Kes siis seda ei tea, see on ju kooskäimise ja pidude panemise koht. Mõnikord ka söögi- ja joogikoht. Maja, noh. Hoone.
Aga mis asi on jahtklubi? Trikitab raisk! Aga noh tegelikult teame ju küll: jahtklubi on purjetajate organisatsioon. Liikmeskond, kes korraldab ühiselt üritusi, väljasõite, regatte, võistlusi, koolitusi jms.
Mõnikord on jahtklubil jahtklubihoone, aga mõnikord ei ole ka. Mõnikord on jahtklubil või jahtklubil oma jahisadam, aga mõnikord ei ole ka. Mõnikord pole jahtklubihoonel ei jahtklubi ega jahisadamat.
Mis asi see jahisadam veel on ja mille poolest ta jahtklubist erineb?
Jahisadam on koht meres, kus kõik jahid ja teised väikelaevad silduvad. Nii klubiliikmed kui muidu paadiomanikud. Nii meilt kui mujalt. Kui jahisadam asub vees, siis jahtklubi (me juba teame, et seal võib süüa-juua saada) asub maal ja mõnikord tegutseb sellises jahtklubi hoones ka jahtklubi organisatsioon. Mõnikord on neid organisatsioone seal õige mitu.
Eesti tuntuim jahtklubi, Kalevi jahtklubi omab nii jahtklubi liikmeskonda, jahtklubi hoonet kui ka oma jahisadamat. Samas vanima, Tallinna Jahtklubi hoone ja jahisadam on jäänud Tallinna sadama alla.
Hetkel tegutseb Tallinna Jahtklubi hoopis Lohusalus, nautides paarile klubiliikmele kuuluva Lohusalu jahisadama ja sadamahoone teenuseid. Suurimal jahisadamal, Pirita jahisadamal puudub samanimeline jahtklubi.
Pärnu Jahtklubi asub Pärnu linnavalitsusele kuuluvas jahtklubi hoones ja jahisadamas, seevastu saarlased asuvad nii riigiettevõttele Saarte Liinid kuuluvates sadamates kui ka eravalduses oleva Nasva jahisadama hotellis.
730-aastane Haapsalu on Eesti purjetamise häll. Paraku pole Eesti vanimatest jahtklubidest enam midagi alles. Purjetamine sai taas oma hoo sisse kolhoosiaegadel. Kusjuures ülirikas Lääne Kaluri kalurikolhoos ehitas oma purjetajatele koguni jahtklubi hoone, milles peetud pidusid siiamaani helgelt mäletatakse.
Täies mahus artiklit loe www.ajakirinavigaator.ee või ajakirja Navigaator viimasest numbrist.