/nginx/o/2013/03/05/1619364t1h4b24.jpg)
Kas on võimalik teha psühhoanalüüsi isikule, kes on juba 528 aastat surnud? Briti Leicesteri ülikooli teadlased said sellega hakkama.
Psühholoogid: Richard III ei olnud psühhopaat, kuid oli kontrollifriik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogid tegid Richard III psühhoanalüüsi ja jõudsid järeldusele, et ta ei olnud psühhopaat, küll aga võis olla kontrollifriik, kirjutab msnbc.com.
«Analüüs põhineb ajaloodokumentidel. Üldjoontes on väga raske öelda midagi isikute kohta, kes elasid 500 aastat tagasi ning kelle kohta on suhteliselt vähe teada. Psühholoogia on teadus, milles tuginetakse palju välisele vaatlemisele. Psühholoogiline uuring annab samas ajaloolastele uue vaatenurga,» selgitasid psühholoogid Mark Landsdale ja Julian Boon.
Richard III oli Inglise kuningas vaid kaks aastat – 1483 – 1485. Ta hukkus 1485. aastal Bosworthi lahingus ning maeti Leicesteris olnud frantsikaanlaste kloostrisse.
Briti arheoloogid avastasid endise kloostri asupaigas möödunud aastal tehtud väljakaevamistel inimskeleti. Uuringute käigus tehti kindlaks, et see kuulus Richard III.
Richard III on tavapäraselt kujutatud küüraka ja julmana. Selline pilt kuningast hakkas levima pärast seda, kui näitekirjanik William Shakespeare teda sellisena oli kujutanud.
Nüüdisaja Richard III entusiastide sõnul mustas seda kuningat Tudorite dünastia, mille esindajad pärast teda Inglise troonile said.
Richard III entusiastid olid väga huvitatud kuningale tehtud psühhoanalüüsist, sest nende arvates on Shakespeare`i sajanditevanune pilt väga vale.
Leicesteri ülikooli psühholoogide sõnul ei ole ühtegi märki selle kohta, et Richard III oleks olnud nartsissist, hoolimatu, salakaval, vähese empaatiavõimega, mis kõik on omased jooned psühhopaadile.
Psühholoogid samas rõhutasid, et Richard III lapsepõlv oli raske ning selle tõttu võisid tal kujuneda iseloomujooned, mille tõttu ta ei talunud ebakindlust.
«Ebakindluse mittetalumisega seostatakse vagadust, heal ja kurjal selge vahe tegemist ja lojaalsust. Samas aga võivad sellised isikud olla ka kontrollifriigid ning ülereageerijad, kui nende lojaalsust on ära kasutatud,» selgitasid uurijad.
Richard III ei ole ainus ajalooline tegelane, keda on uuritud pärast ta surma sajandeid hiljem.
2011. aastal palusid antropoloogid luba avada näitekirjanik William Shakespeare´i haud, et otsida ta jäänustelt märke kanepi tarbimise kohta.
Itaalias aga uuriti Firenze kloostrisse maetud Lisa Gherardini Del Giocondot, keda peetakse Leonardo da Vinci kuulsa maali «Mona Lisa» modelliks.