Šveitsi kunstiajaloolase Henri Stierlini sõnul on Berliini Altes Museumis asuv Egiptuse kuningannat Nofretetet kujutav büst võltsing.
Šveitsi kunstiajaloolane: Nofretete büst on võltsing
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. mai 2009, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stierlini kinnitusel ei ole see büst 3400 aasta vana, vaid valmis 1912. aastal, kirjutab AFP.
Kunstiajaloolase sõnul lasi selle büsti valmistada saksa arheoloog Ludwig Borchardt kunstnik Gerardt Marksil.
Stierlin lisas, et saksa arheoloog näitas kunstnikule Egiptuse väljakaevamistelt leitud, oletatavalt Nofretetet kujutavaid materjale ning palus nende põhjalt kuju luua. Ka nõudis arheoloog, et kunstnik jäljendaks Vana-Egiptuse kujude stiili ja värvivalikut.
Kunstniku tehtud kuju hakati originaaliks pidama pärast seda, kui 6. detsembril 1912 tutvus sellega üks Saksa prints. Prints arvas, et tegemist on Egiptusest leitud originaalkujuga ning see legend hakkas levima.
25 aastat Nofretete kuju uurinud ajaloolase sõnul põhineb tema hüpotees mitmel faktil.
«Büstil ei ole vasakut silma ja seda nagu ei olekski tahetud teha. Vanas-Egiptuses oleks sellise pooliku kuju tegemine olnud solvang, kuna egiptlased võrdsustasid kujud elavate inimestega,» selgitas kunstiajaloolane.
Ka on büsti kaelajoon selline, mida kasutati tihti 19. sajandi kujude juures.
«Egiptuse skulptor oleks kaelajoone teinud sirgema. Pigem on Nofretete kaelajoon juugendkujudele omane,» nentis šveitslane.
Kuju tegelikku vanust olevat võimatu kindlaks teha, kuna see on välja tahutud kivist, mis hiljem on kaetud kipsiga.
Stierlin tõi tõendusmaterjalina välja ka ajaloolised dokumendid, kus on selle kuju leidmist ja Saksamaale toimetamist ning esialgset teaduslikku uurimist kirjeldatud.
Saksa arheoloogi Ludwig Borchardtiga samas paigas väljakaevamisi teinud Prantsuse arheoloogid ei maininud leidude hulgas seda büsti mitte kunagi.
Kõige varajasem nii-öelda teaduslik raport Nofretete büsti kohta ilmus 1923. aastal, 11 aasta pärast selle kuju leidmist.
«Borchardt teadis, et see on võltsing. See kuju oli kümme aastat tema ekspeditsiooni sponsori elutoas. Samamoodi oli vaarao Tutanhamoni kuldne võltsmask tema kabinetis,» lisas šveitslane.
Egiptus on alates 1923. aastast, mil see büst Berliinis esimest korda näitusele pandi, selle tagastamist nõudnud.
Berliini üks kuulsamaid turismiatraktsioone kolib selle aasta oktoobris värskelt renoveeritud Neues Museumise.
Nofretete (tuntud ka nimega Nefertiti ja Nefretete) oli Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa. Ta oli arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. On arvatud, et pärast oma abikaasa surma, kuni Tutanhamoni võimule saamisele, oli ta Egiptuse valitsejanna.
Tema nime võiks tõlkida kui «ilus (perfektne) naine on sündinud». Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Egiptuse muuseumis Berliinis. Selle ligi poole meetri kõrguse kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt.