/nginx/o/2013/02/28/1610830t1h3f71.jpg)
Austria arheoloogi Hilke Thueri väitel kuuluvad Türgist leitud inimjäänused Vana-Egiptuse kuninganna Kleopatra mõrvatud pooleõele või õele.
Kleopatra lasi oma õe mõrvata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oletatakse, et oma õe, printsess Arsinöe IV tapmise taga on Kleopatra, kirjutab Daily Mail.
Kui need 2000 aasta tagused luud identifitseeritakse, siis oleks see esimene kord, mil Ptolemaioste dünastia liige kindlaks tehakse.
Kriitikute sõnul on Türgist leitud luude seostamine nimetatud printsessiga meelevaldne. Arheoloog, kes leiu tegi, tõdes, et jäänused on nii paljude uurijate käest läbi käinud, et DNA-test ei pruugi anda autentset tulemust.
Thueri sõnul kuuluvad luud Vana-Egiptuse Kreeka päritolu valitsejasuguvõsa liikmele.
Arsinöe IV omistatavad luud leiti Efesoses asuvast hauast. Kunagi oli see Väike-Aasia õitsev kaubalinn.
See printsess oli Kleopatra noorem õde või poolõde. Nende mõlema isaks võis olla Egiptuse kuningas Ptolemaios XII Auletes. Ei ole teada, kas neil oli sama ema.
Kuigi nad olid veresugulased, ei sallinud nad teineteist silmaotsaski.
Kleopatra võitles võimu pärast oma venna Ptolemaios XIIIga. Kleopatrat abistas kuulus Vana-Rooma väejuht Julius Caesar. Arsinöe IV oli Rooma sekkumise vastu ja tõstis mässu.
Pärast Kleopatra võitu Arsinöe IV vangistati ja tal lubati elada Efesoses eksiilis. Kuid Kleopatra pidas teda isegi seal ohuks.
Pärast Caesari tapmist suutis Kleopatra oma uut kallimat, väejuht Marcus Antoniust veenda, et ta õde tuleb tappa. Arsinöe IV võis kaoatada elu 41. aastal eKr.
2000 aastat hiljem, 1904. aastal tegid arheoloogid Efesoses väljakaevamisi ja leidsid iidse ehitise jäänused. Nad andsid sellele nimeks oktagoon.
1926. aastal tehtud väljakaevamised tõid päevavalgele inimjäänused, mis kuulusid 20.eluaastates naisele.
«Leidsin iidseid kirjutisi, millel seisis, et 41.aastal eKr tapeti Efesoses Kleopatra ja Marcus Antoniuse poolt Arsinöe IV. Inimjäänused leiti ehitisest, mis pärineb esimesest sajandist eKr. Selle tõttu kõik klapib,» selgitas arheoloog.
Samuti on teada, et antiikajal maeti linnadesse vaid väga tähtsaid isikuid. Matmispaigaks olnud oktagonaalse kujuga ehitis meenutas välimuselt kuulsat Aleksandria majakat ning luud kuuluvad naisele. Arheoloogi sõnul viitavad kõik need aspektid, et tegemist on Vana-Egiptuse printsessiga.
Teise maailmasõja ajal läks hauast aasa võetud kolju kaduma. 1985. aastal õnnestus Thueril leida ülejäänud skelett.
2009. aastal tehtud dokumentaalfilmis toetati Thueri väidet, et tegemist on Arsinöe IV luudega. Kuigi kolju on kadunud, tehti kolju kohta kirja pandud andmete põhjal näorekonstruktsioon.
«Teadausuuringud ja näorekonstruktsioon näitasid, et printsessil oli Aafrika päritolu ema. Tegemist on sensatsiooniga,» sõnas arheoloog.
Teadlase sõnul tekitas Kleopatra õe luude puudutamine temas mõtte, et nende omanik tundis ja suhtles selliste ajalooliste tegelastega nagu Kleopatra, Julius Caesar ja Marcus Antonius. Neist said tema jaoks järsku lihast ja luust inimesed.
Arsinöe IV näorekonstruktsiooni vaata siit.