/nginx/o/2013/02/28/1610358t1h1ab1.jpg)
USA psühholoogiaassotsiatsiooni teadlaste sõnul ei pruugi pessimism ja negatiivsed mõtted üldse nii kahjulikud olla, kui seni arvatud on.
Pessimistid elavad kauem?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud uuring paljastas, et üle keskea inimesed, kellel on negatiivseid mõtteid ning kes kardavad tulevikku, elavad positiivsema mõttelaadiga isikutest kauem, kirjutab Daily Mail.
Uurijate sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et negatiivse mõttelaadiga inimestel ei ole nii kõrgeid ootusi tuleviku suhtes ning see tagab stabiilsuse.
40 000 inimesega tehtud uuring näitas, et optimistlike seas on suurem oht haigestumiseks ja ka suremiseks.
«Meie uuring näitas, et tulevikku liiga optimistlikult suhtumine võib anda vastupidise efekti soovitule. Tuleviku suhtes pisut pessimistlikum meelelaad võib tagada selle, et ollakse tervise ja turvalisuse suhtes ettevaatlikumad,» sõnas uuringut juhtinud Frieder Lang.
Uuringus kasutati andmeid aastatest 1993 – 2003. Katsealused jagati kolme vanusegruppi, neilt küsiti elustiili ning selle kohta, kui rahul võivad nad olla eluga järgneva viie aasta jooksul.
Vanusegrupid olid: 18 – 39, 40 – 64 ja üle 65-aastased inimesed.
Samu katsealuseid intervjueeriti viis aastat hiljem ja nende eluga rahuolu võrreldi viis aasta varem öelduga.
Kõige vanemast vanusegrupist 25 protsenti olid oma tuleviku õnne õigesti ennustanud, 32 protsenti aga olid pettunud, kuna elu ei läinud nii, nagu sooviti. Nende seas oli kasvanud haigestumise ja ka suremuse risk.
Need aga, kes viis aastat varem olid maalinud tulevikust pisut pessimistlikuma ja samas realistlikuma pildi, olid tervemad ja rohkem rahul.
Kõige noorema vanusegrupi esindajad, kes olid lausa äärmuslikult optimistlikud, olid oma elu liiga positiivsena näinud.
Uuring näitas, et inimestel, kes liigse optimismiga tulevikku vaatasid, oli suurim risk haigestumiseks ja suremiseks järgneva kümne aasta jooksul.
«Avastasime, et hea tervis ja suur sissetulek mängivad heaolus suurt rolli, samas kui halb tervis ja väike sissetulek seda kahandavad,» sõnas Lang.
Ta lisas, et samas seostatakse ülioptimismi ning suuremat sissetulekut tekkida võiva haigusega, kuna neid ei pruugita pikemas perspektiivis saada.
«Optimistlik, realistlik ja pessimistlik suhtumine võib sõltuda ka vanusest ja olemasolevatest ressurssidest,» tõdes uurija.
Uuring paljastas, kuidas suhtumine võib aidata või kahjustada šansse pikaks ja hea tervisega eluks.