Kes peitis Luxori templisse rohkem kui 2000 aastat tagasi jalatsid?

Kes peitis Luxori templisse rohkem kui 2000 aastat tagasi jalatsid? Foto: SCANPIX

Rohkem kui 2000 aastat tagasi, kui Egiptust valitsesid Kreeka päritolu kuningad, peitis keegi oma kallima varanduse, milleks olid jalatsid.

Egiptusest Luxoris asuvast templist kaevati nüüd välja nõu, kuhu oli peidetud kolm paari jalatseid ja üks üksik jalats, edastab msnbc.com.

Kaks paari jalatseid kuulusid lastele ning olid vaid 18 sentimeetri pikkused. Lastejalatsid olid kokku köidetud palmikiu abil.  Nõus oli  ka jalatsitepaar, mille pikkus on 24 sentimeetrit ning mida kandis keegi, kes lonkas.

«Jalatseid täis nõu, koos veel kahe nõuga, oli peidetud kahe mullatellistest müüri vahele,» selgitas arheoloog Angelo Sesana.

Kes need jalatsid peitis, ei tunud neid enam kunagi ära tooma. Need unustati kuni nüüdseni.

Itaalia arheoloogid eesotsas Seasnaga leidsid need jalatsid juba 2004. aastal. Nüüd aga avaldas Vana-Egiptuse jalatsite ekspert ja arheoloog Andrè Veldmeijer neist fotod.

Kokku leiti seitse lehmanahast jalatsit, mis pärinevad rohkem kui 2000 aasta tagusest ajast.

See leid oli ebatavaline, kuna enne õhuga kokku puutumist olid jalatsid väga heas seisukorras, hiljem  aga hakkasid pragunema.

Veldmeijeri sõnul oli tegemist kallite jalatsitega, sest need ei olnud kohalikku päritolu.

Vanas-Egiptuses kanti sandaale, kuid need jalatsid olid erinevad.

«Selliste jalatsite kandjale vaadati alt üles. Tegemist oli üsna kallite jalavarjudega,» tõdes uurija.

Oletatakse, et need jalatsid on sama vanad kui nõu, millesse nad peidetud olid. Samuti andis jalatsite vanuse kohta informatsiooni maapinnakihtide uurimine. Hiljem plaanitakse jalatsitele teha süsinikuuring.

Ei ole teada, miks need jalavarjud templisse peideti.

«Ei ole põhjust, miks peaks jalatseid peitma ning neid hiljem mitte ära võtma. Võimalik, et nende peitja pidi rünnaku tõttu kiiresti lahkuma,» nentis uurija.

Jalatsileiukohaks olnud tempel pärineb 1000 aasta vanemast ajast kui seda on jalatsid. Selle lasi ehitada vaarao Amenhotep II (1424 – 1398 eKr).

Veldmeijer on ekspert, kes suudab erinevatel iidsetel jalatsitel vahet teha. Need seitse leitud jalatsit olid sellised, mida sai jala ümber nahkpaela abil kokku tõmmata.

Kõige üllatavam oli uurija jaoks aga üksikult jalatsilt leitud nahkääris, mis tugevdas talla ja pealmise osa kinnituskohta. Kuni siiani arvati, et see leiutati keskajal Euroopas.

Kuna Egiptuses on kuiv ja mitte niiske kliima, siis see nahkäärise leid viitab, et tegemist võib olla kuskil mujal valmistatud jalatsitega.

Samuti andsid jalatsid pildi nende kandja tervisliku seisundi kohta. Üksikul jalatsil on näha välja veninud kohta, mis tähendab, et selle kandjal võis olla suure varba luu suurenemine.

Ühelt jalatsipaarilt leiti, et vasak jalats oli rohkem kantud ja parandatud kui parem.

«Neid kanti ebavõrdselt. Ühe jalaga longati, teisega mitte. Kui käimine oleks võrdne olnud, ei oleks sellist kulumist olnud,» selgitas arheoloog.