/nginx/o/2013/02/25/1604112t1hbe79.jpg)
Selle aasta Oscarite jagamisel kuulutati parimaks filmiks «Argo», kuid poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel nimetas Iraan seda linateost USA Luure Keskagentuuri (CIA) reklaamiks.
Iraani televisioon nimetas «Argot» CIA reklaamiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti ei saa seda filmi näha mitte üheski Iraani kinos, kuid see on hakanud levima ebaseaduslikult DVDna, kirjutab CBS.
Iraanis on «Argo» teemal käinud vaidlus ning iraanlased jagunevad kahte leeri – iraanlased, kes osalesid 1979. aasta islamirevolutsioonis ning need, kes on liiga noored, et oleksid saanud osaleda.
Teherani linnanõukogu liige Masoomeh Ebtekar, kes oli 1979. aastal üks neist üliõpilastest, kes USA saatkonna vallutasid, ütles et film liialdab vägivallaga.
1979. aasta novembris võttis grupp mässulisi pantvangi USA saatkonna töötajaid ja hoidis neid kinni 444 päeva. Käputäis ameeriklasi pääses põgenema tänu Kanada suursaadikule.
Filmis «Argo» kajastataksegi nende põgenemist ning CIA tegutsemist pantvangikriisi lahendamisel.
Ebtekari sõnul osalesid pantvangi võtmises vaid üliõpilased, mitte sõjaväelased ega revolutsioonilise kaardiväe võitlejad.
«Režissöör-näitleja Ben Affleck näitab kogu filmi vältel väga vägivaldset ja vihast rahvamassi. Ta ei nimeta kunagi, et tegemist on üliõpilastega,» lisas Ebtekar.
Uudisteagentuur Mehr edastas, et «Argole» parima filmi Oscari andmine oli poliitiline sõnum, kuna seda oli lisaks Jack Nicholsonile vide vahendusel välja kuulutamas ka USA esileedi Michelle Obama.
Iraani riigitelevisioon teatas, et see film on otsene reklaam Luure Keskagentuurile.
Iraani kultuuriminister Mohammad Hosseini aga sõnas, et Hollywood muudab ajalugu vastavalt oma nägemusele ning filmi puhul on tegemist «pehme sõjaga», mille abil püütakse Iraani mõjutada.
Kuid on ka neid iraanlasi, kes peavad «Argot» heaks filmiks ning et Iraan peaks ise rohkme tegelema islamirevolutsiooni teemaga.
3000-pealine rahvahulk ründas Teheranis asuvat USA saatkonda 4. novembril 1979. aastal. Iraani politsei ei suutnud välisdiplomaate kaitsta ning mässulised moslemitest üliõpilased vallutasid saatkonna. Pantvangi võeti 69 ameeriklast, kelle seas oli kolm kõrgemat diplomaati. Paar nädalat hiljem osa isikuid vabastati, kuid enamik jäi pantvangi veel rohkem kui 400 päevaks.
Sündmuste ajendiks oli Iraanist põgenenud šahhi minek USAsse ning USA võimude keeldumine ta Iraani uutele võimudele välja anda.