Kaukasusest leiti aardeid täis sõjamehe haud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaukasusest leiti rohkem kui 2000 aasta vanune sõjamehe haud
Kaukasusest leiti rohkem kui 2000 aasta vanune sõjamehe haud Foto: SCANPIX

Venemaalt Kaukasuse mäestikust leiti iidne sõjamehe haud, milles olid hauapanustena kuldehteid, raudkett ja mitmeid relvi, kaasa arvatud 91-sentimeetrine mõõk, mis oli pandud lahkunu jalgade vahele.

Tegemist on rohkem kui 2000 aasta taguse haua ja esemetega, kirjutab Live Science.

Lisaks oli hauas kaks pronkskiivrit. Ühel, asjatundjate poolt fragmentidest kokku pandud kiivril oli reljeefeselt kujutatud oinasarvi, mis olid keerdus. Teisel kiivril aga olid kummalised kujundid.

Kuigi seal asuvast nekropolist olid varem aardekütid üle käinud, oli sõjamehe haud märkamata ja puutumata jäänud.

Teadlaste sõnul oli sõjamees maetud nii, et mõõk oli asetatud ta jalgade vahele, terav tipp keha poole.

Sõjamehe lähedusse oli maetud ka kolm hobust, lehm ja metssea pea.

«Selles piirkonnas elanud hõimud hindasid nimetatud loomi väga. Kuna ta maeti koos loomadega, siis näitas see ta positsiooni ja jõukust,» selgitas Ukraina arheoloogiainstituudu teadlane Valentina Mordintseva.

Paigas olid ka keraamikat ja näritud loomaluid. See viitas, et lahkunu auks toimus pidusöök.

Arheoloogide sõnul on raske öelda, kes see sõjamees olla võis, kuid kindlasti kuulus ta oma kogukonna juhtide hulka.

Nekropol asub Mezmai linna juures. Hauarüüstajad tekitasid seal kahju 2004. aastal, kuid juba 2005. aastal alustasid arheoloogid päästvaid väljakaevamisi.

Uurijate sõnul näitavad hauapanused, et sõdu maeti umbes 2200 aasta tagasi, kui piirkonnas valitses Vana-Kreeka kultuur. Nimetatud matmispaika kasutati kolmandast sajandist eKr kuni teise sajandini pKr.

Mordintseva rõhutas samas, et hauast leitut ei saa seostada konkreetselt ühegi kultuuriga.

«See piirkond on suur ja läbi uurimata. Eriti vähe on uuritud ala, kus paikneb nekropol, kuna see on kõrgmägedes. Võimalik, et sealt kulges kaubatee Kaukaasia riikidesse Gruusiasse ja Armeeniasse,» selgitas teadlane.

Samas olid selle nekropoli rajajad ja selle kasutajad saanud mõjutusi Vana-Kreeka kultuurist, kuid neil olid ka omad tavad.

Sealsed hõimud oskasid näiteks kulda töödelda. Sõjamehe hauast leitud kuldesemed olid filigraanselt töödeldud, eriti jäi silma kulllast pross, mille keskel oli kristall.

Arheolooge üllatas enim see, et hauas olnud kahel 48,5-sentimeetrisel mõõgal olid lisatavad kuldosad. Varem ei ole iidsetest haudadest selliseid kullast mõõga lisaosi leitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles