/nginx/o/2009/05/03/172065t1h2aa7.jpg)
Tänases TV3 saates «Eesti otsib lemmiklaulu» esitatakse laule Eestimaast. Akadeemia valikuga sai finaali «Koit». Publik valis enda lemmikuks loo «Eesti muld ja Eesti süda», mis samuti finaali jõudis.
«Koit» ja «Eesti muld ja Eesti süda» vormistasid pääsu finaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esindasid saatesarja 70-liikmelist muusikaasjatundjatest koosnevat akadeemiat Priit Hõbemägi, Hirvo Surva ja Contra.
Esimesena astus lavale Tartu Akadeemiline Meeskoor, kes kandis ette Tõnis Mägi loo «Koit».
«Laulu on raske Mäksist lahutada, ta laulab seda nii õrnalt,» hindas Contra.
«Nii oma tundeid ja südant muusikasse pannes – ma pole Eestis teist sellist kuulnud,» lisas Surva.
Akadeemia andis loole 552 punkti.
Teiseks looks oli Ultima Thule «Liivimaa pastoraal», mida esitas Riho Sibul.
«See töötlus on täitsa erinev ja on esialgse versiooni pahupidi keeranud, see töötlus sobib majandusliku olukorraga,» ütles Hõbemägi.
Akadeemia andis loole 186 punkti.
Kolmandana astus lavale Ivo Linna, kes esitas Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi sulest pärit loo «Eestlane olen ja eestlaseks jään».
«Eelkõige tuleb meelde öölaulupidu, mulle meeldib vaadata, kuidas Ivo neid laule laulab,» sõnas Surva.
«Laulev revolutsioon andis loosungi, andis liitsõna Rahvarinne ja andis selle laulu – esimesed kaks virutati poliitikute poolt ära, kuid laul on jäänud vabaks ja ausaks,» lisas Hõbemägi.
Akadeemia andis loole 174 punkti.
Neljandana tulid telepubliku ette Ines ja Valdo Randpere, kes laulsid Lydia Koidula tekstile kirjutatud Rein Rannapi laulu «Eesti muld ja Eesti süda».
«Mul isiklikke kogemusi selle lauluga pole, kuid kuidas on võimalik, et nõuka ajal sai avaldada luuletusi või laule, kus sai välja öelda sõna «Eesti»,» mõtiskles Contra.
«Koidula tekst ei jäta kedagi külmaks ja kui nii hea viis peale tehakse…» sõnas Surva.
Akadeemia andis loole 414 punkti.
Viiendana kanti ette Uno Naissoo lugu «Mu kodu», mida esitas Pearu Paulus.
«Esitus oli suurepärane ja aeg hindab muusikat – kui nad jäävad alles, siis on nad head,» sõnas Hõbemägi.
«Ilus laul oli,» võttis Contra jutu kokku.
Akadeemia andis loole 102 punkti.
Kuuendaks looks oli HU? «Depressiivsed Eesti väikelinnad», mille kandis ette Kaire Vilgats.
«Sõnum on peaaegu õige – ainult vahega, et ega suures linnas midagi paremat ole,» nentis Contra.
«Imestan, et lugu sai väikelinnades nii palju vastukaja, see laul on tegelikult Tallinnast ja väikelinna inimesed ei peaks üldse närveldama. Kui eesmärgid on tühised, siis tundub sellisena ka koht,» lisas Hõbemägi.
Akadeemia andis loole 120 punkti.
Seitsmes laul oli Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti laul «Ei ole üksi ükski maa», mida sellel korral esitasid Silvi Vrait, Ivo Linna, Riho Sibul, Maarja, Ines, Valdo Randpere, Tanel Padar ja Pearu Paulus.
«Ma ei mäleta, kas olen seda lugu lavalt kuulnud, kuid kui sõnu kuulata, siis tundub, et Võrumaa kisub kiiva, kuid oleme suutnud end õigel teel hoida,» kinnitas Contra.
«Selles laulus on kõik öeldud – see laul rääkis, kuidas aidata Virumaad,» lisas Hõbemägi.
Akadeemialt sai lugu 120 punkti.
Saate lõpetas Rene Eespere eeposlik koorilaul «Ärkamisaeg» mille kandis ette HaleBopp Singers.
«See laul kordab seda, mida me kõik teame,» sõnas Hõbemägi.
Akadeemia andis loole 126 punkti.