Briti Manchesteri ülikooli uuring näitas, et hülged kasutavad objektide suuruse määramiseks vurre.
Hülged kasutavad objektide suuruse määramiseks vurre
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. veebruar 2013, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba varasemast oli teada, et hüljeste vurrud on väga tundlikud, kuid teadlasi huvitas, kui tundlikud on nende mereloomade vurrud saagi püüdmisel, edastab BBC.
Uuring paljastas, et hülged suunavad vurrud objekti suunas, et seda mõõta. See mõõtmine ja uurimine käib üsna kiiresti.
Zooloog Robyn Grant tegi hülgeuuringu Saksamaal Rostocki ülikooli mereteaduste keskuses, kus ta uurimisobjektideks olid hülged Marco ja Moe.
Hüdrodünaamiline uuring paljastas, kuidas hülged saaki jahivad.
Paljud loomad kasutavad vurre tunnetamiseks. Hiired ja rotid kasutavad neid ka informatsiooni kogumiseks keskkonna kohta.
Granti sõnul on hüljestel vurrudega tunnetamine natuke raskem, kuna nad elavad vees, mis tekitab takistuse.
«Hülged teevad midagi sellist, mis on omane ka inimestele. Kui nemad tunnetavad vurrudega, siis meie tunnetame sõrmedega,» tõdes teadlane.
Katses kaeti hüljeste kõrvad ja silmad ning neil lasti kahe objekti suurus määrata kindlaks vaid vurrude abil.
Erineva suurusega objektide kindlakstegemiseks panid hülged oma nina neile väga lähedale. Grant ja ta kolleegid filmisid, kuidas hülged käitusid.
Grant selgitas, et hüljeste vurrud töötavad nagu kõrgresolutsioonilised tundlad, saades ühest kohast piisavalt informatsiooni, kasutamata kõiki vurrukarvu.
Selline tunnetamistehnika annab hüljestele võimaluse tabada saaki ka siis, kui vees on nähtavus vilets.
«Leidsime, et hüljestel kulgeb tunnetusprotsess väga kiiresti, kõik vajalik saadakse vähem kui poole sekundiga,» nentis uurija.