Halb ilm takistas Richard III vastastel varem tegutseda?

Richard III näokonstruktsioon

FOTO: SCANPIX

Bosworthi lahingut ei oleks iialgi toimunud kui Henry Tudori esimene katse Inglise troon kuningas Richard III endale saada ei oleks halva ilma tõttu läbi kukkunud.

Platagenetite dünastia ja Yorki suguvõsa viimase kuninga Richard III jäänused leiti möödunud aastal Leicesterist ning selle kuu alguses kinnitasid arheoloogid, et need kuuluvad nimetatud kuningale, edastab Daily Mail.

Bristoli ülikooli teadlase Ros Smithi sõnul ei oleks Richard III pruukinud Bosworthi lahingus elu kaotada, kui ei oleks olnud 1483. aasta oktoobritorme.

Bosworthi lahing leidis aset 22. augustil 1485. aastal. Smith on veendunud, et sügistorm ja paduvihm tõstsid Severni jõe üle kallaste ning see eelkõige takistas varasemat lahingut.

1452. aastal sündinud Richard III oli Inglismaa kuningas vaid kaks aastat: 1483 – 1485.

Legendi järgi konsulteeris Richard III enne Bosworthi lahingut Leicesteris selgeltnägijaga, kes ütles, et kuningas sõidab lahingusse ning ta kannus jääb kinni ning ta pea on lõhki.

Kuningal olevatki kannus jäänud Bow Bridge´i silla külge kinni. Lahingust tagasi olevat ta surnukeha olnud hobusel ning ta oli pea löönud sillal vastu sama kohta, kuhu oli kannus kinni jäänud. Richard III oli viimane Inglise monarh, kes hukkus lahingus.

Richard III kujutatakse tavaliselt küüraka türannina, kuid ajaloolaste arvates kinnistas temast sellise pildi näitekirjanik Richard Shakespeare.

Smithi sõnul oli ta teadlik 1483. aasta üleujutusest ning Severni jõe üle kallaste tõusmisest, kuid ta seostas seda Richard III alles pärast Shakespeare`i samanimelise tragöödia lugemist.

Nii Shakespeare´i näidend kui ka ajaloodokumendid näitavad, et trooninõudlejad püüdsid Richard III troonilt tõugata juba 1483. aastal.

Shakespeare kirjeldab, kuidas Buckinghami hertsog püüdis ületada oma welslastest koosneva armeega Severni jõge, kuid see oli võimatu. Kroonikas seisab, et Richmondi krahv, tulevane kuningas Henry VII seilas oma 5000 mehest koosneva armeega Bretagne´ist välja, et samuti Richard III võidelda, kuid teda takistas torm.

«Merel olnud tormi ja Severni jõe üle kallaste tõusmine oli ajaloo seisukohalt tähtis. Selles hukkus rohkem kui 200 inimest. Samuti jäid katki troonianastajate plaanid,» tõdes ajaloolane.

Buckinghami hertsog kaotas oma pea, kuid Richmondi krahv jõudis lõpuks Pembrokeshire`i ja koos tugevdatud armeega lõi ta Bosworthi väljal peetud lahingus Richard III. Richmondi krahvist sai hiljem esimene Tudorite dünastia kuningas Henry VII.

Bosworthi lahinguga lõppes ka kahe rivaalitseva dünastia Yorki ja Lancasteri vaheline Valge ja Punase roosi sõda.

Ajaloolaste sõnul külvas Richard III ise oma languse seemned, kui ta oma 12-aastaselt vennapojalt Edward V 1483. aastal trooni anastas.

Edward ja tema noorem vend kadusid pärast seda salapärastel asjaoludel. Arvatakse, et Richard III tappis nii lapsed kui ka oma naise.

 Richard III maeti Leicesteris asunud frantsiskaanlaste kloostrisse.