Veini serveerimine

Foto: Reuters / Scanpix

Et tunda täit naudingut, tuleb vein enne tarvitamist viia õigele temperatuurile. Liiga jahe vein hoiab aroomibuketti ja maitseid kiivalt enda küljes kinni ning jätab endast väga tagasihoidliku mulje. Vajalikust soojem vein on aga tasakaalust väljas ja maitsete üle domineerib alkohol.

Kerged valged veinid tuleks serveerida temperatuuril 8-12°C, tugevad, võimsad ja täidlased valged aga 12-14, mõni isegi kuni 16°C juures. Kergeid ja nõtkeid punaveine pakutakse jahedamalt (12-14°C) ja täidlasi veidi soojemalt (16-18°C).

Külalistele väärilist elamust pakkuda soovides võib kasutada järgmist võtet: pool tundi enne serveerimist võtta valge vein külmikust ja panna punane asemele. Nii saavutavad mõlemad vajaliku temperatuuri.

Üks kiiremaid mooduseid veini temperatuuri alandamiseks on panna see jää ja veega täidetud ämbrisse. Jää jahutab vee maha ja tihedalt pudeli ümber paiknev vesi asub veini külmutama. Temperatuuri järsku tõstmist üldjuhul ei soovitata. Näiteks soojapuhuri ette tõstetud pudel soojeneb ebaühtlaselt ja viib seeläbi sisu tasakaalust välja.

Veinipudeli avamiseks kasutatakse teravat nuga, millega eemaldatakse pudeli kaela ümber olev kapsel, ja korgitseri. Korraliku avaja spiraal on keskelt tühi, nii ei lõhu see korki. Parimal juhul on spiraal kaetud tefloniga, mis teeb korgi sisse keerdumise hõlpsamaks.

Tänapäeva veinitootjad ja -pudeldajad kasutavad mitmesuguseid pudelisulgureid. Kõige klassikalisem lahendus on tammepuu koorest välja pressitud kork. Ühe sellise korgi hind võib ulatuda mõnekümne kroonini. Hinnatuim on ühest tükist koosnev kork, kuid esineb korgipurust kokku liimitud korkegi. Veel kasutatakse sünteetilisi plastist ja fiiberklaasist sulgureid. Kõige kiiremini kogub populaarsust aga keeratav kork, mis sobib ideaalselt noortele ja kohe tarbimiseks mõeldud veinidele. Uus-Meremaal näiteks on keeratavate korkide ehk screw-cap'ide osakaal ligi 100 protsenti.

Kui vein on avatud, tuleb veenduda selle kõlblikkuses. Enamikule peaks tuttav olema stseen, kus kelner pakub kliendile esmalt väikese sõõmu veini prooviks. Sellele järgneb kas kliendipoolne heakskiit või toob kelner uue pudeli. Siin ongi just tegu veini kõlblikuks tunnistamisega, mitte kliendi kapriisiga või veini ootustele mittevastavusega. Seega otsustab klient, ega vein ole korkunud, oksüdeerunud või mõnel muul moel riknenud.

Veini- ja korgitootjate seas tehtud uuringu kohaselt esineb korgiviga ligi 15 protsendil kõigist naturaalse korgiga suletud veinidest. Seega üks kuni kaks pudelit ühe kasti veini kohta.

Kui veiniga tundub kõik korras olevat, aga aroom oleks nagu kinni või maitse ei tule piisavalt esile, võiks lasta veinil mõnda aega hingata või teda dekanteerida. Sama kehtib väga tanniiniste veinide puhul. Dekanteerimist kasutataksegi noorte veinide õhutamiseks või vanade veinide vabastamiseks sademest. See romantiline ja rituaalne toiming koos küünla, serveti ja pudelihoidjaga lisab veinijoomisele iidse hõngu ja kerge salapära.

Ivo Luik, www.kohvila.ee