Saagikoristus

Foto: Reuters / Scanpix

Kui viinamarjad on vajaliku küpsuse saavutanud, tuleb järgmise sammuna need puudelt kätte saada. Marju saab korjata kas käsitsi või masinate abil. Kuigi kasvukoha eripära või veinipuu iseärasuste tõttu sageli valik puudub. Käsitsikorjet kasutatakse näiteks järsu kaldega mäenõlvadel paiknevates aedades. Samuti siis, kui viinapuud on vanad ja madalad, kui tegemist on hiliskorjega või marjad on väärishallitusega kaetud.

Käsikorje tagab üldjuhul kõrgema kvaliteedi. Juba korje ajal saab eemaldada vigased või väheküpsed marjad ning korjatud marjad jõuavad veinikotta ilusate ja tervetena. Kuigi ka käsikorje ei pruugi automaatselt suurepärast kvaliteeti tähendada. Marjad võivad autokastis omaenese raskuse all puruneda ja oksüdeeruma hakata või jäävad nad lihtsalt mitmeks tunniks päikese kätte seisma.

Käsikorje plussiks saab lugeda üleüldise tööatmosfääri. Paljud mõnekümneliikmelised korjajate grupid naasevad aasta-aastalt samasse veiniaeda saaki koristama, sest tiimi sisekliima on nii meeldiv ja innustav.

Masinkorje on majanduslikus mõttes kindlasti otstarbekam. Prantsusmaal näiteks on kombainidega korjamine kaks kuni kolm korda odavam kui inimkäte kasutamine. Odavama tööjõuga veinikasvatusmaades (Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina) see vahe nii suur muidugi ei ole. Austraalias aga tuleb masinaid kasutada juba seetõttu, et puudub vajalik tööjõud.

Masinkorje eelis on veel selle kasutamine vajadusel ööpäev läbi. Näiteks öösiti, kui on jahedam, ei ole masinatel töö tegemise vastu midagi. Teinekord on vaja marjad kibekiiresti kokku korjata - näiteks vihmaperioodil või kui marjad on juba liiga küpsed, et neid ei saaks enam kauemaks põõsaste külge jätta -, siis on masinatest palju abi. Ka kulutused töötajatele (majutamine, varustus, lõunasöök jm) on madalamad. Kindlasti ei anna masinkorje käsikorjega sama kvaliteeti ega sobi kõikidele marjasortidele. Chardonnayd võib väga edukalt masinatega korjata, pikemaks säilitamiseks mõeldud Pinot Noir aga tuleks kätega ära noppida.

Mehaanilise korje kvaliteet sõltub masina kiirusest ja raputustugevusest: mida kiiremini masin vagusid mööda liigub, seda tugevamini ta viinapuid raputama peab. See aga omakorda lõhub nii marju kui puid. Masinkorjet saab kasutada vaid juhul, kui vagude vahel on ruumi nii kombainile kui kogumisautole, mis korjemasinaga paralleelselt liigub. Koristatud marjad tuleb võimalikult kiiresti veinikotta pressimisele toimetada. Eriti käib see valgete viinamarjade kohta, mis on oksüdeerumise suhtes tundlikumad kui punased.

Üldjuhul korjatakse viinamarjad masinate abil siis, kui tegu on mahuveini valmistamiseks mõeldud marjadega. Selliseid veine toodetakse igal aastal mitu miljonit pudelit ja neid leiab piisavas valikus kõigis meie suuremates poodides. Kui aga soov on pudelisse villida noobel ja suursugune vein, võib pea alati kindel olla, et selle tooraine on käsitsi korjatud.

Kui marjad korjatud ja edukalt veinikotta transporditud, ei jäägi enam muud teha kui need veiniks muuta.

Ivo Luik, www.kohvila.ee